Astilbe: Varjuaia Värvikas ja Vastupidav Kaunistus

Astilbe, tuntud ka oma ingliskeelsete nimede False Spirea või False Goat’s Beard järgi, on üks tänuväärsemaid ja populaarsemaid püsikuid, mis toob värvi ja tekstuuri aia varjulisematesse nurkadesse. Tema õhulised, kohevad õisikupuhmad ja sõnajalgu meenutav lehestik muudavad ta pilkupüüdvaks elemendiks igas istutusalas. Astilbed kuuluvad kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonda ja pakuvad laia valikut värve, suurusi ning õitsemisaegu, sobides suurepäraselt Eesti aedadesse, kus nad oma vastupidavuse ja iluga rõõmustavad aednikke suve algusest kuni sügiseni. See artikkel süveneb astilbede maailma, alates nende ajaloost ja kasvatamisest kuni hooldamise ja levinumate sortideni, pakkudes põhjalikku teavet Eesti aednikule.

Päritolu ja Ajalugu Aiapildis

Astilbede looduslik levila hõlmab niiskeid metsi ja mägipiirkondi Ida-Aasias (Hiina, Jaapan, Korea) ning Põhja-Ameerikas. Metsikus looduses kasvavad nad sageli jõgede ja ojade kallastel ning metsade alusmetsas, mis annab aimu nende eelistustest niiskema ja varjulisema kasvukeskkonna suhtes.

Euroopa ja Ameerika aiandusse jõudsid esimesed astilbed 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Nende eksootiline välimus ja kohanemisvõime äratasid kiiresti huvi. Suure panuse tänapäeval tuntud astilbesortide arengusse andis Saksa aednik Georg Arends (1863–1952). Ta alustas erinevate astilbeliikide ristamist 20. sajandi alguses ning tema töö tulemusena sündis suur hulk vastupidavaid ja kauneid hübriide, mida tuntakse koondnimetuse Astilbe × arendsii all. Need Arendsii hübriidid moodustavad siiani suure osa aianduskeskustes pakutavatest sortidest ja on tuntud oma rikkaliku värvivaliku ning hea vastupidavuse poolest. Tänu aretustööle on astilbedest saanud asendamatu taim paljudes aedades üle maailma, sealhulgas Eestis.

Astilbede Paljundamine: Lihtne ja Tõhus

Kõige levinum ja lihtsam viis astilbede paljundamiseks koduaedades on puhmiku jagamine. See meetod tagab ka sordiomaduste säilimise, mis seemnetega paljundades ei pruugi alati õnnestuda, eriti hübriidsortide puhul.

Puhmiku Jagamine:
  1. Õige Aeg: Parim aeg astilbede jagamiseks on varakevad, just siis, kui uued kasvud hakkavad mullast ilmuma, või sügisel pärast õitsemist, andes taimele piisavalt aega juurdumiseks enne talve tulekut. Jagamine on soovitatav iga 3–5 aasta tagant, et hoida taimed elujõulised ja vältida puhmiku keskosa vananemist ning tühjaks jäämist.
  2. Väljakaevamine: Kaeva terve astilbepuhmik ettevaatlikult üles, püüdes juuri võimalikult vähe vigastada. Kasuta selleks labidat või aiaharki.
  3. Puhastamine: Raputa või pese õrnalt ära liigne muld, et näeksid paremini juurestikku ja kasvupunkte.
  4. Jagamine: Jaga puhmik terava noa, labida serva või kahe aiahargi abil väiksemateks osadeks. Igal uuel taimel peaks olema vähemalt 2–3 tugevat kasvupunga (“silma”) ja piisavalt juuri. Eemalda vanad, puitunud keskosa tükid, kui need on olemas.
  5. Istutamine: Istuta jagatud taimeosad kohe uude kasvukohta või potti, järgides istutusjuhiseid (vt allpool). Kasta põhjalikult pärast istutamist.
Seemnetega Paljundamine:

Astilbesid saab paljundada ka seemnetega, kuid see on aeganõudvam protsess ja tulemused võivad olla ettearvamatud, eriti hübriidsortide puhul, mis ei pruugi emataimega sarnaneda. Seemned vajavad idanemiseks sageli külmstratifitseerimist (külmaperioodi läbimist). Kõige parem on külvata seemned sügisel külvikasti ja jätta see talveks õue lume alla või külvata varakevadel ja hoida kasti jahedas. Tärganud taimed on alguses väikesed ja vajavad hoolikat kasvatamist enne püsikasvukohale istutamist.

Astilbede Eduka Kasvatamise Saladused

Astilbed on võrdlemisi vähenõudlikud taimed, kuid teatud tingimuste täitmine tagab nende lopsaka kasvu ja rikkaliku õitsemise.

Kasvukoht: Siseruumides või Õues?

Astilbed on eelkõige aia püsililled, mis vajavad kasvuks ja õitsemiseks loomulikku välistingimustes toimuvat tsüklit, sealhulgas talvist puhkeperioodi. Nad ei sobi pikaajaliseks kasvatamiseks toataimedena. Kuigi neid on võimalik ajatamiseks lühiajaliselt siseruumides kasvatada (näiteks talvel potti istutatud ja jahedas hoitud taime tuppa tuues), on nende peamine koht siiski aias.

Valgusolud: Varjus või Päikese Käes?

Astilbed eelistavad poolvarjulist kasvukohta. Ideaalne on koht, kus taim saab hommikupäikest ja pärastlõunast varju, eriti kuumematel suvepäevadel. Nad taluvad ka täisvarju, kuid sel juhul võib õitsemine olla tagasihoidlikum. Eesti jahedamas kliimas võivad astilbed kasvada ka päikeselisemas kohas, kuid see eeldab pidevalt niiske pinnase tagamist. Kui muld päikese käes läbi kuivab, võivad lehed kiiresti pruunistuda ja kõrbeda. Astilbe chinensis liigi sordid taluvad teistest liikidest mõnevõrra paremini kuivemat pinnast ja päikest. Üldreegel on: mida rohkem päikest, seda rohkem vajab astilbe niiskust.

Muld ja Multšimine:

Astilbed armastavad huumusrikast, viljakat ja hea drenaažiga, kuid samas pidevalt niisket mulda. Nad ei talu seisvat vett, mis võib põhjustada juuremädanikku, ega ka pikaajalist läbikuivamist. Ideaalne on kergelt happeline kuni neutraalne muld (pH 5.5–7.0). Enne istutamist paranda mulda komposti, kõdusõnniku või turbaga, et suurendada selle huumusesisaldust ja veepidavusvõimet.

Multšimine on astilbede kasvatamisel väga oluline. 5–7 cm paksune kiht orgaanilist multši (näiteks koorepuru, kompost, puulehed) aitab hoida mulla niiskust, pärsib umbrohu kasvu, kaitseb juuri temperatuurikõikumiste eest ja rikastab mulda lagunedes toitainetega. Multši tuleks lisada kevadel ja vajadusel uuendada suve jooksul. Ära kuhja multši otse taime varte vastu, et vältida mädanike teket.

Kastmine:

Astilbede üks peamisi vajadusi on püsiv niiskus. Nende juured ei tohi kunagi täielikult läbi kuivada. Kasta regulaarselt, eriti põuaperioodidel ja päikeselisemas kasvukohas. Parim on kasta sügavuti, harvem, kuid põhjalikult, et vesi jõuaks sügavamale juurte juurde. Väldi lehtede märjaks tegemist hilistel õhtutundidel, et vähendada seenhaiguste riski. Märk sellest, et taim vajab vett, on longus lehed ja pruunistuvad leheservad.

Väetamine:

Astilbed ei ole väga suure toitainevajadusega, eriti kui muld on istutamisel korralikult ette valmistatud ja kasutatakse orgaanilist multši. Piisab, kui kevadel kasvu alguses anda neile tasakaalustatud kompleksväetist või lisada komposti taime ümber. Orgaanilised väetised, nagu kompost või kõdusõnnik, on eelistatud, kuna need parandavad ka mulla struktuuri. Väldi liigset lämmastikväetist, mis soodustab lopsakat lehekasvu, kuid võib vähendada õitsemist. Pärast õitsemist ei ole väetamine tavaliselt vajalik.

Istutamine ja Ümberistutamine:

Parim aeg astilbede istutamiseks on kevad või sügis. Kevadel istutatud taimed jõuavad suve jooksul hästi juurduda. Sügisel istuta piisavalt vara (vähemalt 4–6 nädalat enne maa külmumist), et taimed jõuaksid enne talve kohaneda.

Istutusauk peaks olema umbes kaks korda laiem kui taime juurepall ja sama sügav. Aseta taim auku nii, et juurekael (koht, kus varred juurtega ühinevad) jääks mullapinnaga tasa või väga kergelt selle alla. Astilbedel on kalduvus aja jooksul maapinnast kõrgemale kerkida, seega jälgi, et kroon ei jääks liiga kõrgele. Täida auk ettevalmistatud mullaga, tihenda kergelt ja kasta põhjalikult. Istutustihedus sõltub sordist; madalamad sordid istuta umbes 30–40 cm vahedega, kõrgemad 50–70 cm vahedega.

Ümberistutamine ja jagamine (nagu eelnevalt kirjeldatud) on vajalikud iga 3–5 aasta tagant, et säilitada taime elujõud ja õitsemisvõime. Parim aeg selleks on varakevad.

Kasvatamise Nipid

  • Vali õige asukoht: See on kõige olulisem samm. Poolvari ja pidevalt niiske, kuid hea drenaažiga muld on edu võti.
  • Ära lase mullal läbi kuivada: Jälgi kastmisrežiimi, eriti kuivadel perioodidel. Multšimine aitab siin oluliselt kaasa.
  • Jaga regulaarselt: Puhmiku jagamine noorendab taime ja tagab rikkaliku õitsemise ka järgnevatel aastatel.
  • Vali sobivad sordid: Erinevatel liikidel ja sortidel on veidi erinevad nõuded. Näiteks Hiina astilbe (A. chinensis) talub lühiajaliselt kuivemaid tingimusi paremini kui Jaapani astilbe (A. japonica) või Arendsii hübriidid.
  • Lehtede pruunistumine: Kui leheservad muutuvad pruuniks ja kuivaks, on see tavaliselt märk liigsest päikesest või veepuudusest. Kontrolli mulla niiskust ja kaalu taime ümberistutamist varjulisemasse kohta, kui probleem püsib.
  • Rühmita taimi: Astilbed näevad eriti efektsed välja suuremate rühmadena istutatuna.

Pügamine ja Hooldus: Lihtne ja Vähenõudev

Astilbed on üldiselt vähe hooldust vajavad taimed. Peamine hooldustegevus on seotud äraõitsenud õisikute ja vana lehestikuga.

  • Äraõitsenud õisikud: Pärast õitsemist muutuvad astilbede õisikud pruuniks. Sa võid need kohe ära lõigata, et suunata taime energia lehtede ja juurte kasvu, või jätta alles. Paljudele aednikele meeldivad kuivanud õisikud, kuna need pakuvad struktuuri ja talvist huvi aias, eriti kui lumi neile langeb. Kui otsustad need eemaldada, lõika õievars maapinna lähedalt maha.
  • Lehestik: Astilbe lehestik püsib atraktiivsena kogu suve. Sügisel, pärast esimesi tugevamaid külmi, muutub lehestik kollakaks või pruuniks ja sureb tagasi. Võid vana lehestiku sügisel maha lõigata, et aed oleks kevadel puhtam. Alternatiivina võid lehestiku talveks alles jätta, kuna see pakub taime kroonile täiendavat kaitset külma eest. Sel juhul lõika vanad lehed maha varakevadel, enne uute kasvude ilmumist.
  • Umbrohutõrje: Eriti noorte taimede ümbrus tuleks hoida umbrohuvaba. Multšikiht aitab seda tööd oluliselt vähendada.

Talveks Ettevalmistamine: Kuidas Külmaga Toime Tulla

Enamik astilbesorte on Eesti kliimas hästi vastupidavad (külmakindlustsoonid 4–8, mõned isegi 3). Siiski on mõned sammud, mis aitavad neil talve edukalt üle elada, eriti noorte taimede või karmimates piirkondades.

  • Lehestiku jätmine: Nagu mainitud, pakub talveks alles jäetud kuivanud lehestik looduslikku kaitset taime kroonile.
  • Sügisene multšimine: Pärast maapinna kerget külmumist (kuid enne sügavaid külmi) võid lisada taime ümber täiendava kihi multši (5–10 cm), näiteks kuivi lehti, põhku või kuuseoksi. See aitab kaitsta juuri külmakergete ja suurte temperatuurikõikumiste eest. Väldi multši kuhjamist otse taime keskele. Eemalda liigne talvekate kevadel, kui suurem külmaoht on möödas.
  • Hea drenaaž: Veendu, et kasvukoht oleks hea drenaažiga. Seisev vesi ja jää võivad talvel juuri kahjustada rohkem kui külm ise.
  • Noored taimed: Äsja istutatud või jagatud taimed on talvekahjustustele vastuvõtlikumad, seega pööra nende talvekattele erilist tähelepanu.

Astilbede Mitmekesisus: Liigid ja Populaarsed Sordid

Astilbede maailm on rikkalik ja mitmekesine. Erinevad liigid ja nende alusel aretatud sordid erinevad kõrguse, õitsemisaja, õievärvi, lehestiku kuju ja tekstuuri ning isegi niiskus- ja valgustaluvuse poolest. Siin on ülevaade mõnedest levinumatest liikidest ja sortidest, mis sobivad hästi Eesti aedadesse:

Arendsii hübriidid (Astilbe × arendsii):

See on kõige tuntum ja laiemalt levinud rühm, mis on saadud erinevate liikide (peamiselt A. astilboides, A. japonica, A. thunbergii, A. chinensis) ristamisel Georg Arendsi poolt. Nad pakuvad laia värvivalikut (valgest roosa ja punaseni) ja erinevaid kõrgusi (30–120 cm). Õitsevad tavaliselt kesksuvel.

Populaarsed sordid:
  • ‘Fanal’: Üks tuntumaid punaseid sorte, tumepunased õisikud, pronksjas lehestik. Kõrgus 50–60 cm.
  • ‘Deutschland’: Puhasvalged, tihedad õisikud. Kõrgus 50–60 cm.
  • ‘Rheinland’: Erkroosad õisikud. Kõrgus 50–60 cm.
  • ‘Amethyst’: Lillakasroosad õisikud. Kõrgus 80–100 cm.
  • ‘Brautschleier’ (Pruudiloor): Kaarduvad, valged õisikud. Hilisem õitseja. Kõrgus 70–80 cm.
  • ‘Glut’ (või ‘Glow’): Sügavpunased õisikud, tumeroheline lehestik. Kõrgus 60–80 cm.
Hiina astilbe (Astilbe chinensis):

See liik ja selle sordid on tuntud oma hilisema õitsemisaja (hilissuvi kuni varasügis) ja parema põuataluvuse poolest võrreldes Arendsii hübriididega. Õisikud on sageli püstisemad ja kitsamad. Lehestik on jämedam ja karedam.

Populaarsed sordid:
  • A. chinensis var. pumila: Madalakasvuline (25–30 cm), pinnakatteline sort lillakasroosade, püstiste õisikutega. Hea valik peenra serva.
  • ‘Visions’: Keskmise kõrgusega (40–50 cm) sort tihedate, purpurroosade õisikutega.
  • ‘Visions in Pink’: Heleroosade õitega versioon ‘Visions’ seeriast.
  • ‘Visions in Red’: Tumepunaste õitega versioon.
  • ‘Purpurkerze’ (Purpurküünal): Kõrge (100–120 cm) sort pikkade, kitsaste, lillakaspunaste õisikutega. Hiline õitseja.
Jaapani astilbe (Astilbe japonica):

Varajased õitsejad (varasuvi), tavaliselt kompaktsema kasvuga (40–70 cm). Lehestik on sageli läikiv ja tumeroheline. Eelistavad pidevalt niisket mulda. Paljud Arendsii hübriidid on selle liigiga seotud.

Populaarsed sordid:
  • ‘Montgomery’: Erkpunased õisikud, tumeroheline lehestik. Kõrgus 50–70 cm.
  • ‘Peach Blossom’: Õrnroosad, lõheroosad õisikud. Kõrgus 50–60 cm.
  • ‘Europa’: Heleroosad, õhulised õisikud. Kõrgus 40–50 cm.
Lihtlehine astilbe (Astilbe simplicifolia):

Iseloomulikud on läikivad, sageli lõhestunud lihtlehed (mitte tüüpilised sulgjad liitlehed) ja õhulised, kaarduvad õisikud. Eelistavad varjulisemat ja niiskemat kasvukohta. Tavaliselt madalamakasvulised.

Populaarsed sordid:
  • ‘Sprite’: Auhinnatud kääbussort (25–30 cm) õrnroosade, õhuliste õisikutega ja pronksja tooniga tumerohelise lehestikuga. Suurepärane pinnakatteks või konteinerisse.
  • ‘Hennie Graafland’: Heleroosad, kaarduvad õisikud. Kõrgus 30–40 cm.
  • ‘Bronze Elegans’: Pronksjasroosad õied, pronksja tooniga lehestik. Kõrgus 30–40 cm.
Thunbergi astilbe (Astilbe thunbergii):

Kõrgemakasvulised sordid (kuni 120 cm) elegantsete, kaarduvate ja harunenud õisikutega. Õitsevad kesksuvel.

Populaarsed sordid:
  • ‘Professor van der Wielen’: Valged, pikad, graatsiliselt kaarduvad õisikud. Üks kõrgemaid sorte (100–120 cm).
  • ‘Straussenfeder’ (Jaanalinnusulg): Korallroosad, suured, kaarduvad õisikud. Kõrgus 80–100 cm.

Sordi valikul tasub arvestada soovitud kõrgust, õievärvi, õitsemisaega ja ka kasvukoha tingimusi (näiteks päikese ja niiskuse tase). Kombineerides erineva õitsemisajaga sorte, saab astilbede ilu nautida pikema perioodi vältel.

Kasutusvõimalused Aias

Astilbede mitmekülgsus teeb neist väärtusliku taime erinevates aiakujunduselementides:

  • Püsikupeenrad: Nad on suurepärased kaaslased teistele varju- ja poolvarjutaimedele, lisades vertikaalset aktsenti ja värvi.
  • Varjuaiad ja Metsaaiad: Astilbed on ideaalsed taimed loodusliku ilmega metsaaedadesse või hoonete ja puude varju jäävatele aladele.
  • Veekogude Kaldad: Kuna nad armastavad niiskust, sobivad astilbed hästi tiikide, ojade või muude veekogude kallastele, tingimusel, et muld ei ole pidevalt läbimärg.
  • Massistutused: Suuremate rühmadena istutatuna loovad astilbed efektse ja värvika vaiba.
  • Konteineraiandus: Madalamakasvulisi sorte (nagu ‘Sprite’ või A. chinensis var. pumila) saab edukalt kasvatada ka suuremates konteinerites, eeldusel, et tagatakse pidev niiskus ja talveks pakutakse külmakaitset.
  • Lõikelilled: Astilbe õisikuid saab kasutada ka lõikelilledena, kuigi nad ei püsi vaasis väga kaua. Lõika õisikud siis, kui need on peaaegu täielikult avanenud. Kuivatatud õisikuid saab kasutada ka kuivseadetes.

Sobivad Kaaslastaimed

Astilbede ilu tuleb eriti hästi esile, kui neid kombineerida teiste taimedega, mis eelistavad sarnaseid kasvutingimusi (poolvari, niiske muld). Head kaaslased on:

  • Hostad (Funkia): Nende suured ja dekoratiivsed lehed pakuvad suurepärast kontrasti astilbede õrnale lehestikule ja püstistele õisikutele.
  • Sõnajalad: Erinevad sõnajalaliigid lisavad tekstuuri ja rohelust, täiendades astilbede metsa-aialikku välimust.
  • Helm pöörised (Heuchera): Nende värvikirev lehestik (punane, lilla, laimiroheline) loob kauneid värvikombinatsioone astilbede õite ja lehtedega.
  • Siberi iirised (Iris sibirica): Nende püstised lehed ja elegantsed õied pakuvad kontrasti ja õitsevad sageli veidi varem või samal ajal kui varasemad astilbed.
  • Kopsurohud (Pulmonaria): Varakevadel õitsevad ja dekoratiivsete lehtedega kopsurohud katavad pinda enne astilbede täismõõtmete saavutamist.
  • Brunnerad (Brunnera macrophylla): Eriti südajalehised sordid nagu ‘Jack Frost’ oma hõbedaste lehtedega on suurepärased kaaslased.
  • Murtudsüdamed (Dicentra spectabilis, D. formosa): Nende kaarduvad õievarred ja õrn lehestik sobivad hästi astilbede kõrvale.
  • Rodgersiad (Rodgersia): Suured, sõrmjad lehed loovad julge kontrasti.
  • Kobarpead (Ligularia): Suured lehed ja kollased või oranžid õied pakuvad tugevat kontrasti, eriti niiskemates kohtades.

Valides kaaslasi, pööra tähelepanu lehtede kujule, tekstuurile ja värvile ning õitsemisaegadele, et luua aastaringselt huvitav ja harmooniline kooslus.

Ohustavad Kahjurid ja Haigused

Astilbed on üldiselt üsna vastupidavad taimed ning tõsised kahjurite või haiguste probleemid on harvad, eriti kui kasvutingimused on optimaalsed. Siiski võivad mõned probleemid aeg-ajalt esineda:

  • Jahukaste: See seenhaigus võib tekkida eriti kuivadel suvedel või kehva õhuringlusega kohtades. Lehtedele tekib valkjas jahune kirme. Ennetamiseks taga hea õhuringlus (ära istuta taimi liiga tihedalt) ja väldi lehtede kastmist. Tugeva nakkuse korral eemalda haiged lehed ja vajadusel kasuta sobivat fungitsiidi.
  • Lehelaiksus: Lehtedele võivad ilmuda tumedad laigud, mille põhjuseks on erinevad seened. Tavaliselt ei ole see tõsine probleem. Eemalda kahjustunud lehed ja väldi taimede liigniiskust ja lehtede märjaks saamist.
  • Juuremädanik: Tekib liigniiskes, halva drenaažiga mullas. Juured muutuvad pruuniks ja pehmeks, taim närbub. Parim ennetus on tagada hea drenaaž. Kahjustunud taime on raske päästa.
  • Nälkjad ja Teod: Noored astilbe võrsed võivad kevadel olla nälkjatele ja tigudele meelepärased. Korja kahjurid regulaarselt ära või kasuta sobivaid tõrjevahendeid.
  • Lehtede kõrvetus: Nagu eelnevalt mainitud, ei ole see haigus, vaid füsioloogiline probleem, mis on põhjustatud liigsest päikesest või veepuudusest. Leheservad muutuvad pruuniks ja kuivaks. Lahenduseks on tagada piisav niiskus või istutada taim varjulisemasse kohta.
  • Mardikad (nt lehetoidulised mardikad): Mõned mardikad võivad lehtedesse auke närida, kuid tavaliselt ei põhjusta nad suurt kahju. Tugeva ründe korral võib olla vajalik putukatõrje. Jaapani põrnikas, mis on mõnes piirkonnas suur probleem, ei ole Eestis veel laialt levinud.

Üldiselt aitab hea aiandustava – õige kasvukoht, sobiv kastmine, mulla parandamine, regulaarne jagamine ja haigestunud taimeosade eemaldamine – hoida astilbed tervete ja tugevatena ning vähendada kahjurite ja haiguste riski miinimumini.

Kokkuvõte: Astilbe – Varjuaia Vastupidav Pärl

Astilbe on kahtlemata üks mitmekülgsemaid ja kaunimaid püsikuid, mis sobib suurepäraselt Eesti aedadesse, eriti poolvarjulistesse ja niiskematesse tingimustesse. Tema õhulised, värvikirevad õisikupuhmad ja elegantne, sõnajalga meenutav lehestik pakuvad silmailu alates varasuvest kuni sügiseni. Lisaks visuaalsele atraktiivsusele on astilbed hinnatud oma suhtelise vähenõudlikkuse ja hea vastupidavuse poolest nii haiguste, kahjurite kui ka talvekülma suhtes.

Erinevate liikide ja sortide lai valik võimaldab leida sobiva astilbe igasse aeda, olgu eesmärgiks luua efektne massistutus, lisada värvi varjulisse peenrasse, kaunistada veekogu kallast või isegi kasvatada taime konteineris. Tagades astilbele tema põhivajadused – poolvarjulise kasvukoha, pidevalt niiske, kuid hea drenaažiga huumusrikka mulla ning regulaarse jagamise iga mõne aasta tagant – premeerib see taim aednikku rikkaliku ja pikaajalise õitsemisega.

Astilbe on tõeline leid neile, kes soovivad oma aia varjulisemad nurgad muuta elavamaks ja värvikamaks ilma liigse vaevata. Tema vastupidavus ja ilu teevad temast usaldusväärse ja armastatud kaaslase paljudeks aastateks. Julgusta oma aeda selle varjuaia pärliga ja naudi tema pakutavat lummust!