Brunnera – Varjuaia Südamekujuline Pärl

Sissejuhatus

Brunnera, tuntud ka kui kaukaasia meelespea, on võluv ja vastupidav mitmeaastane rohttaim kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnast. Ta on hinnatud oma kaunite, sageli südamekujuliste lehtede ja kevadiste, taevasiniste, meelespeaõisi meenutavate õite poolest. Inglise keeles kutsutakse teda tavaliselt nimetustega Siberian Bugloss, Heartleaf Brunnera või False Forget-Me-Not. Kuigi õied on kaunid, kasvatatakse brunnerat eelkõige tema lehtdekoratiivsuse tõttu, eriti tänu paljudele sortidele, millel on pilkupüüdvad hõbedased või kirjude mustritega lehed. Taim on suurepärane valik Eesti aedadesse, eriti varjulisematesse paikadesse, kus ta moodustab lopsakaid puhmikuid ja pakub silmailu kogu kasvuperioodi vältel.

Ajalugu ja Päritolu

Brunnera perekond sai oma nime Šveitsi botaaniku Samuel Brunneri (1790-1844) auks. Perekonda kuulub vaid kolm liiki. Nende looduslik levila ulatub Ida-Euroopast Loode-Aasia metsaaladeni, sealhulgas Kaukaasia ja Siberi piirkonnad. Aedades kasvatatakse peamiselt suurelehist brunnerat (Brunnera macrophylla), mis pärineb Kaukaasia mäestikualadelt. Siberi brunnera (Brunnera sibirica) on Lõuna-Siberi endeem ja on kantud mitmete Siberi piirkondade punasesse raamatusse kui reliktliik. Kolmas liik, Brunnera orientalis, pärineb Lähis-Idast ja on aianduslikult vähem tähtis. Suurelehine brunnera ja sellest aretatud sordid on leidnud tee ka Eesti aedadesse ning muutunud populaarseks valikuks tänu oma ilule ja vastupidavusele meie kliimas.

Brunnera Kasvatamine – Üldised Põhimõtted

Brunnera on suhteliselt vähenõudlik taim, mis sobib suurepäraselt varjulisemate aiaosade kaunistamiseks. Tema peamine võlu peitub lehestikus, mis püsib dekoratiivne kevadest sügiseni. Kevadel lisanduvad sellele õrnad sinised õied, mis loovad kauni kontrasti lehtedega. Taim kasvab risoomi abil aeglaselt laienevaks puhmikuks, moodustades tiheda pinnakatte, mis aitab ka umbrohtu alla suruda. Eesti oludes on brunnera hästi talvekindel ja ei vaja tavaliselt erilist talvekatet.

Kuidas Kasvatada

• Siseruumides või õues?
  Brunnera on eelkõige õuetaim, mis sobib suurepäraselt püsikupeenardesse, puude ja põõsaste alla või metsaaia tüüpi istutusaladele. Kuigi teda võib ajutiselt kasvatada ka suuremates konteinerites terrassil või rõdul, ei ole ta mõeldud püsivaks toataimeks. Konteineris kasvatades tuleb tagada piisav niiskus ja kaitse talvise läbikülmumise eest.
• Varjus või päikese käes?
  Brunnera eelistab poolvarjulist kuni täisvarjulist kasvukohta. Varjulisemas kohas tuleb lehtede värvus, eriti hõbedastel ja kirjulehelistel sortidel, paremini esile ja püsib kauem kaunina. Kuigi mõned sordid taluvad ka hommikupäikest, tuleks vältida kuuma lõuna- ja pärastlõunapäikest, mis võib lehti kõrvetada, eriti kui muld pole piisavalt niiske. Täispäikselises kohas kasvades vajab brunnera pidevalt niisket mulda.
• Muld ja multš
  Brunnera eelistab huumusrikast, viljakat, hea drenaažiga, kuid samas püsivalt niisket mulda. Taime juurestik on suhteliselt pinnapealne, mistõttu on ta tundlik põua suhtes. Raske savimuld tuleks enne istutamist parandada komposti või kõdusõnnikuga, et tagada parem õhutus ja vee läbilaskvus. Multšimine orgaanilise materjaliga, nagu kompost, puukoorepuru või lehekõdu, on väga soovitatav. Multšikiht aitab säilitada mulla niiskust, hoiab juured jahedamana, pärsib umbrohu kasvu ja rikastab mulda lagunedes toitainetega.
• Kastmine
  Kuna brunnera armastab niiskust, on regulaarne kastmine, eriti kuivaperioodidel, oluline. Muld peaks olema pidevalt kergelt niiske, kuid mitte läbimärg. Vältida tuleks mulla täielikku läbikuivamist, mis võib põhjustada lehtede närbumist ja pruunistumist. Samas ei talu taim ka seisvat vett, mis võib viia juuremädaniku tekkeni. Äsja istutatud taimi tuleks kasta sagedamini, kuni nad on korralikult juurdunud.
• Väetamine
  Brunnera ei ole väga nõudlik toitainete suhtes, eriti kui ta kasvab viljakas, huumusrikkas mullas. Piisab, kui kevadel lisada komposti või kõdusõnnikut multšina ümber taime. Vajadusel võib kevadel kasutada tasakaalustatud aeglase vabanemisega kompleksväetist. Liigset lämmastikväetist tuleks vältida, kuna see soodustab küll lopsakat lehekasvu, kuid võib muuta taime haigustele vastuvõtlikumaks ja vähendada õitsemist. Samuti muudavad liiga lopsakad ja õrnad lehed taime atraktiivsemaks tigudele ja nälkjatele.
• Istutamine ja ümberistutamine
  Parim aeg brunnera istutamiseks või ümberistutamiseks on kevadel või sügisel, kui ilm on jahedam ja niiskem. Istutamisel tuleks jätta taimede vahele piisavalt ruumi, arvestades sordi lõplikku laiust (tavaliselt 30-60 cm). Istutusauk peaks olema piisavalt suur, et juurepall mugavalt ära mahuks. Pärast istutamist tuleb taime korralikult kasta. Brunnera ei vaja sagedast ümberistutamist, kuna kasvab aeglaselt ega muutu invasiivseks. Puhmikut võib jagada iga mõne aasta tagant, kui see muutub liiga tihedaks või kui soovitakse taime paljundada.

Kasvatamise Nipid

• Lehtede ilu säilitamine: Kui suve keskel muutuvad lehed kuumuse või kuivuse tõttu inetuks, võib need maha lõigata. Taim kasvatab tavaliselt uued, värsked lehed, eriti kui tingimused paranevad (nt saabub jahedam ja niiskem periood).
• Umbrohutõrje: Tihe brunnera puhmik aitab ise umbrohtu alla suruda, kuid noorte taimede ümbrus tuleks hoida umbrohuvaba.
• Varajane kevad: Kuna brunnera lehed ilmuvad kevadel suhteliselt hilja, sobivad tema kõrvale hästi varakevadised sibullilled (nt krookused, lumikellukesed, silla), mis õitsevad enne, kui brunnera lehestik täielikult välja areneb.

Pügamine ja Hooldus

Brunnera on üldiselt vähe hooldust nõudev taim. Peamine hooldustöö on närbunud või kahjustatud lehtede eemaldamine hooaja jooksul, et säilitada taime kaunis välimus. Pärast õitsemist (tavaliselt juunis) võib õievarred ära lõigata, et suunata taime energia lehtede kasvatamisse ja vältida isekülvi, kui seda ei soovita. Kui isekülv on soovitav, võib õievarred alles jätta. Sügisel võib vanad lehed maha lõigata pärast esimesi külmi või jätta need talveks taimele kaitseks ja lõigata alles varakevadel enne uute lehtede ilmumist. Kevadine puhastamine on sageli eelistatud, kuna vanad lehed pakuvad talvel kroonile kaitset.

Üle Talvitamine – Kuidas Külma Ilmaga Toime Tulla

Suurelehine brunnera ja enamik selle sorte on Eesti kliimas täiesti külmakindlad ning ei vaja spetsiaalset talvekatet, eriti kui kasvukoht on kaitstud ja talvel koguneb sinna piisavalt lund. Looduslikult langevad lehed ja multšikiht pakuvad juurtele piisavat kaitset. Lumeta ja karmi talve korral võib noori või vähem vastupidavaid sorte siiski kergelt katta kuuseokste või kuiva lehekõduga, kuid see pole tavaliselt hädavajalik. Oluline on tagada hea drenaaž, et talvine liigniiskus ei kahjustaks juuri.

Erinevad Liigid ja Sordid

Kuigi brunneraid on vaid kolm liiki, on aianduses levinuim suurelehine brunnera (Brunnera macrophylla), millest on aretatud arvukalt kauneid sorte.

• Brunnera macrophylla (Suurelehine brunnera): Põhiliik, millel on ühtlaselt rohelised, suured, südajad, karedakarvased lehed ja taevasinised õied kevadel. Kasvab umbes 30-50 cm kõrguseks.
• Brunnera macrophylla ‘Jack Frost’: Üks populaarsemaid sorte. Sellel on silmatorkavad hõbedased lehed, mida katavad tumerohelised sooned, luues justkui härmatise efekti. Väga dekoratiivne kogu hooaja vältel. Lehed on detailse, justkui pragunenud mustriga. Talub veidi paremini päikest kui mõned teised sordid, kuid eelistab siiski poolvarju. Pälvinud mitmeid aiandusauhindu.
• Brunnera macrophylla ‘Alexander’s Great’: Sarnane ‘Jack Frostile’, kuid märkimisväärselt suurem. Lehed on väga suured, tugevalt hõbedased, roheliste soonte ja servadega. Moodustab võimsa ja efektse puhmiku, mis võib kasvada kuni 75 cm laiuseks. Sobib suurepäraselt soolotaimeks või suurtesse konteineritesse.
• Brunnera macrophylla ‘Looking Glass’: Selle sordi lehed on peaaegu üleni hõbedased, vaid õhkõrnade roheliste soontega, meenutades peegelpinna. Kompaktsem kui ‘Jack Frost’.
• Brunnera macrophylla ‘Variegata’: Klassikaline sort roheliste lehtedega, millel on lai, ebakorrapärane kreemikasvalge serv. Väga efektne, kuid võib olla veidi kapriissem ja vajab kaitset tugeva päikese eest, mis võib valgeid leheservi kergesti kõrvetada.
• Brunnera macrophylla ‘Hadspen Cream’: Sarnane ‘Variegata’-le, kuid kreemikasvalge leheserv on kitsam ja ebakorrapärasem. Samuti kaunid sinised õied.
• Brunnera macrophylla ‘Silver Heart’: Tugevate, paksude, hõbedaste lehtedega, millel on selgelt eristuvad rohelised servad ja sooned. Peetakse vastupidavamaks ja paremini kuumust taluvaks kui mõned teised hõbedalehised sordid.
• Brunnera macrophylla ‘Mr. Morse’: Sarnane ‘Jack Frostile’, kuid valgete õitega. Hõbedased lehed roheliste soontega.
• Brunnera macrophylla ‘Diane’s Gold’: Erineb teistest oma laimikollaste kuni kuldkollaste lehtede poolest, mis loovad kauni kontrasti siniste õitega. Eelistab varjulisemat kasvukohta, et vältida lehtede päikesepõletust.
• Brunnera sibirica (Siberi brunnera): Erineb suurelehisest brunnerast oma leviva kasvuviisi poolest – ta moodustab pigem laiuvaid kolooniaid kui kompaktseid puhmikuid. Lehed on samuti suured ja karedad. Pärast õitsemist kipub selle lehestik sageli närbuma, kuid taastub tavaliselt hilissuvel. Vähem levinud aiakultuurina kui suurelehine brunnera.

Kasutusviisid Aiakujunduses

Brunnera on mitmekülgne taim, mida saab aiakujunduses kasutada mitmel moel:

• Pinnakattetaimena: Eriti varjulistes kohtades, puude ja põõsaste all, kus paljud teised taimed ei taha kasvada. Tihedad puhmikud aitavad alla suruda umbrohtu.
• Ääristaimena: Sobib hästi peenarde ja radade äärde poolvarjulistes kohtades.
• Massistutustes: Suuremate alade katmiseks, eriti sordid nagu ‘Jack Frost’ või ‘Alexander’s Great’, luues efektse hõbedase või rohelise vaiba.
• Kombinatsioonis teiste varjulembeste taimedega: Moodustab kauneid kooslusi hostade, sõnajalgade, astilbede, kopsurohtude, lursslillede, epimeediumite ja teiste sarnaseid kasvutingimusi eelistavate taimedega.
• Konteinerites: Kompaktsemaid sorte saab edukalt kasvatada ka suuremates aiavaasides või konteinerites, eriti varjulisematel terrassidel ja rõdudel.
• Aktsenttaimena: Eriti silmatorkavate lehtedega sordid (‘Jack Frost’, ‘Alexander’s Great’, ‘Looking Glass’) mõjuvad efektselt ka üksikuna või väiksemates gruppides.

Sobivad Kaaslastaimed

Brunnera harmoneerub hästi paljude teiste varju- ja poolvarjutaimedega. Head kaaslased on näiteks:

• Hostad: Erinevad suurused, kujud ja värvid täiendavad brunnera lehestikku.
• Sõnajalad: Lisavad õhulisust ja tekstuuri.
• Astilbed: Pakuvad suvel värvikaid õisikuid (Sitemapil ei ole linki).
• Kopsurohud (Pulmonaria): Kevadel õitsevad ja sageli täpiliste lehtedega (Sitemapil ei ole linki).
• Helmikpöörised (Heuchera): Eriti tumedalehised sordid loovad kauni kontrasti hõbedalehiste brunneratega (Sitemapil ei ole linki).
• Epimeediumid (Epimedium): Varakevadised õitsejad ja huvitava lehestikuga pinnakattetaimed (Sitemapil ei ole linki).
• Lursslilled (Actaea/Cimicifuga): Kõrgemad taimed, mis pakuvad vertikaalset aktsenti ja hilisemaid õisikuid (Sitemapil ei ole linki).
• Varakevadised sibullilled: Nagu mainitud, krookused, nartsissid, hüatsindid täidavad tühimiku enne brunnera lehtede täielikku kasvu.
• Kaukaasia kitsekakar (Doronicum orientale): Kevadel kollaste õitega, sobib päikeselisemasse poolvarju (Sitemapil ei ole linki).
• Murtudsüdamed (Dicentra): Klassikaline varjuaia taim, eriti sort ‘Gold Heart’ loob kauni kontrasti (Sitemapil ei ole linki).
• Bergeenia: Samuti vastupidav varjulembene taim, mis pakub huvitavat lehetekstuuri ja kevadisi õisi.

Ohustavad Kahjurid ja Haigused

Brunnera on üldiselt üsna vastupidav taim ning tõsised kahjurite või haiguste probleemid on harvad. Siiski võivad teda mõnikord kimbutada:

• Teod ja nälkjad: Eriti niisketes tingimustes võivad need limused kahjustada noori lehti. Tõrjeks võib kasutada teograanuleid, lõkse või korjata kahjureid käsitsi.
• Lehetäid: Võivad aeg-ajalt rünnata noori võrseid, eriti kui taim on stressis. Tõrjeks võib kasutada seebivett või insektitsiide.
• Jahukaste: Niisketes, halva õhuringlusega tingimustes võib lehtedele tekkida valge jahujas kirme. Nakatunud lehed tuleks eemaldada ja vajadusel kasutada fungitsiidi. Hea õhuringluse tagamine aitab probleemi ennetada.
• Lehelaiksus (nt Peronospora myosotidis): Vihmasel ja jahedal suvel võivad lehtedele ilmuda pruunid või mustad laigud. Tugevasti kahjustunud lehed tuleks eemaldada ja hävitada. Vajadusel võib kasutada sobivat fungitsiidi. Hea drenaaž ja mitte liiga tihe istutus aitavad seda ennetada.
• Päikesepõletus: Liiga päikeselises või kuivas kohas võivad lehed muutuda pruuniks ja kuivada, eriti leheservadest. See ei ole haigus, vaid kasvutingimuste probleem.

Enamasti piisab heade kasvutingimuste tagamisest (õige asukoht, piisav niiskus, hea drenaaž) ja kahjustatud lehtede regulaarsest eemaldamisest, et hoida brunnera terve ja ilusana.