Freesia: Lõhnav Lõunamaa Kaunitar Eesti Aias ja Toas

Sissejuhatus – Mis taimega tegu on, tema inglise keelne nimetus

Freesia (inglise keeles Freesia) on võhumõõgaliste sugukonda kuuluv mugulsibultaimede perekond, mis pärineb looduslikult peamiselt Lõuna-Aafrikast. See elegantne taim on tuntud oma sirge varre ja torukujuliste õite poolest, mis võivad olla väga erinevates värvitoonides alates puhtast valgest ja kollasest kuni punaste, siniste ja violetsete varjunditeni. Freesia üks peamisi tõmbenumbreid on selle meeldiv, sageli veidi sidrunit meenutav või puuviljaselt magus ja tugev lõhn. Just see omadus on teinud freesiast populaarse lõikelille ja leidnud kasutust parfüümides ja lõhnaküünaldes. Eestis kasvatatakse peamiselt suureõielisi hübriidfreesia (Freesia x hybrida) sorte, nii liht- kui ka täidisõielisi.

Kasvatamine ja Ajalugu

Freesiate ajalugu aianduslikus kultuuris ulatub tagasi 19. sajandisse. Taim sai oma nime saksa botaaniku ja arsti Friedrich Heinrich Theodor Freese järgi. Aiahübriidid on sageli saadud lõhestunud freesia ja Armstrongi freesia ristamisel. Eestis on freesia kasvatamine avamaal mõnevõrra keerukam kui soojemates kliimades, kuna taim on soojalembene ega talu tugevat külma ja tuult. Seetõttu kasvatatakse neid Eestis sageli kasvuhoonetes või tubastes pottides. Siiski on õigete tingimuste loomisel võimalik neid edukalt kasvatada ka avamaal, valides tuulevaikse ja päikeselise kasvukoha. Freesiad hakkavad õitsema tavaliselt suve keskpaiku ja õitsemine kestab paar nädalat, kuid õied avanevad järk-järgult, pakkudes ilu ja lõhna pikema aja jooksul.

Paljundamine

Freesiat saab paljundada kahel peamisel viisil: seemnetega ja vegetatiivselt ehk mugulsibulate jagamise teel.

Seemnetega paljundamine:

Seemnetega paljundamine on võimalik, kuid see on aeganõudvam protsess ning taimed hakkavad õitsema tavaliselt 8–12 kuud pärast külvi. Seemned tuleks külvata varakevadel, umbes 6–8 nädalat enne oodatavaid viimaseid öökülmi. Enne külvi on soovitatav seemneid 8–24 tundi vees leotada. Seemned külvatakse kerge, niiske ja viljaka mulla või komposti segusse umbes 1 cm sügavusele. Idanemiseks on optimaalne temperatuur 18–22 kraadi. Esimesed võrsed ilmuvad tavaliselt 2–3 nädala jooksul. Seemikud vajavad alguses palju valgust ja mõõdukat kastmist. Kui taimed on piisavalt suured (1-2 lehte), võib neid pikeerida ehk ümber istutada suurematesse anumatesse. Oluline on vältida ülekastmist, mis võib põhjustada juurte mädanemist.

Mugulsibulatest paljundamine:

Teine, ja sageli lihtsam viis freesiate paljundamiseks on mugulsibulatest. Freesiad moodustavad emataime mugulsibula külge väiksemaid tütarsibulaid ehk sigisibulaid. Need sigisibulad saab emataimest eraldada ja istutada uuteks taimedeks. Sigisibulatest kasvatatud taimed hakkavad õitsema tavaliselt 3–4 aasta pärast. Sigisibulad istutatakse 1–2,5 cm sügavusele niiskesse potimulda. Nad peaksid lehestikku tootma esimesel aastal.

Kuidas Kasvatada

Freesiate edukaks kasvatamiseks Eestis tuleb arvestada nende päritolust tingitud vajadustega.

• Siseruumides või õues: Freesia on soojalembene taim ja meie kliimas on seda praktiline kasvatada kas soojendatavates kasvuhoonetes või siseruumides pottides. Avamaal kasvatades on oluline valida kaitstud kasvukoht, näiteks päikeseline ja tuulevaikne peenar või paigutada taimed kaitsepingile. Pottides kasvatatud taimi saab vajadusel kergesti külma eest varju viia. Avamaale istutamiseks on parim aeg kevadel, pärast öökülmade ohu möödumist. Märtsis-aprillis võib freesiat ette kasvatada pottides, siirdades tugevad taimed avamaale pärast viimaseid külmasid.
• Varjus või päikese käes: Freesia vajab kasvuks palju valgust. Parim on päikeseline kasvukoht, kuid liiga kõrvetav keskpäevane päike võib lehti kahjustada. Poolvari on samuti sobiv, eriti kui päike on väga intensiivne.
• Muld ja multš: Freesia eelistab kerget, hästi kuivendatud ja piisavalt viljakat mulda. Raske ja tihe muld, kus vesi kipub seisma jääma, ei sobi, kuna see võib põhjustada juurte mädanemist. Mulla kvaliteeti saab parandada, segades aiamulda komposti, turba ja liivaga, et tagada hea vee ja õhu läbilaskvus. Multšimine, näiteks turba või huumusega, aitab hoida mullas niiskust, vähendada kastmisvajadust ja takistada umbrohu kasvu.
• Kastmine: Freesia vajab kasvuperioodil regulaarset kastmist, et muld ei kuivaks läbi. Samas on oluline vältida liigset kastmist ja seisvat vett, mis võib viia juuremädanikuni. Eelistatav on kasta hommikuti, et lehed saaksid õhtuks kuivada. Puhkeajal vajab freesia täielikku kuivust.
• Väetamine: Freesia ei vaja tingimata pidevat väetamist, kuid toitainete lisamine võib soodustada paremat õitsemist. Kevadel, pärast istutamist või kasvu alguses, võib taimi väetada täisväetise lahusega. Mõned allikad soovitavad õitsemise ajal iga nädal väetada täisväetisega. Suve teisel poolel võib suurendada fosfori ja kaaliumi osakaalu väetises. Mineraalväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik ja mitte liialdada, et vältida mulla sooldumist. Orgaanilised väetised, nagu kompost või sõnnik, on mullale sõbralikumad.
• Istutamine ja ümberistutamine: Freesia mugulsibulad istutatakse avamaale mai alguses või lõpus, kui öökülma oht on möödas. Istutussügavus võiks olla umbes 5–8 cm, vahekaugusega 5–8 cm. Pottidesse istutades võib seda teha märtsis või aprillis. Oluline on istutamisel jälgida, et kasvupungad jääksid ülespoole. Kui taimed on potis ette kasvatatud ja piisavalt tugevad, võib need pärast öökülmade möödumist avamaale siirdada. Freesiad õitsevad tavaliselt 4–5 kuud pärast istutamist.

Kasvatamise Nipid

Edukamaks freesia kasvatamiseks Eestis:

• Vali alati tuulte eest kaitstud ja päikeseline kasvukoht.
• Tagage hea drenaaž, eriti savises mullas.
• Pottides kasvatamine annab suurema paindlikkuse taimede kaitsmisel külma eest.
• Varakevadine ettekasvatamine pottides pikendab õitsemisperioodi.
• Kasta regulaarselt kasvuperioodil, kuid väldi liigniiskust.
• Eemalda regulaarselt närtsinud õied, et soodustada uute õite teket.

Pügamine ja Hooldus

Freesiad ei vaja keerulist pügamist. Peamine hooldus seisneb närtsinud õite eemaldamises õitsemise ajal. See ergutab taime uusi õisi moodustama ja pikendab õitsemisperioodi. Kui kõik õied õievarrel on ära õitsenud, võib varre tagasi lõigata. Peale õitsemist, kui lehed hakkavad kolletuma, vähendatakse kastmist järk-järgult, et taim saaks puhkeperioodiks valmistuda.

Üle Talvitamine, kuidas külma ilmaga toime tulla

Freesiad ei ole täielikult külmakindlad ja Eesti kliimas nad avamaal reeglina talvituda ei suuda. Seetõttu tuleb mugulsibulad sügisel, enne suuremate öökülmade saabumist või pärast esimest öökülma, maast välja kaevata. Parim aeg selleks on siis, kui lehed on kolletunud. Pärast väljakaevamist lõigatakse varred umbes 2 cm pikkuseks ja sibulad puhastatakse mullast.

Mugulsibulaid tuleb enne talvitumist hoolikalt kuivatada. Kuivatamine peaks toimuma hästi õhutatud kohas temperatuuril 25–30 kraadi umbes 5–7 nädalat. Pärast kuivatamist puhastatakse sibulad ja sorteeritakse. Talvel hoitakse mugulsibulaid kuivas, jahedas ja pimedas ruumis, kus temperatuur ei lange alla 10 kraadi. Mõned allikad soovitavad hoida neid turbas või liivas. Enne järgmisel kevadel istutamist võib sibulaid 2 nädalat hoida jahedamas temperatuuril (12–15 kraadi).

Pottides kasvatatud freesiad võib enne külmade tulekut tervelt potiga sooja ruumi viia, kus temperatuur püsib üle 10 kraadi.

Erinevad Liigid ja Sordid

Freesiate perekonnas on umbes 20 looduslikku liiki, mis pärinevad peamiselt Lõuna-Aafrikast. Aretustöö tulemusena on loodud üle kolmesaja sordi. Eestis kasvatatakse laialdaselt suureõielisi hübriidfreesiaid (Freesia x hybrida), mis on saadud erinevate liikide ristamisel. Need sordid erinevad peamiselt õite värvuse, suuruse, kuju (liht- või täidisõielised) ja lõhna intensiivsuse poolest. Saadaval on laias valikus värvitoone alates valgest ja kollasest kuni roosa, punase, violetse ja siniseni. Leidub ka mitmevärvilisi sorte.

Erinevad Kasutusviisid

Freesiat kasutatakse mitmel viisil:

• Lõikelillena: Freesia on väga populaarne lõikelill, kuna selle õied on kaunid, meeldivalt lõhnavad ja püsivad vaasis kaua värskena. Nad sobivad hästi lilleseadetesse.
• Haljastuses: Freesiat saab kasvatada peenardes ja pottides aia kaunistamiseks. Nad lisavad aeda värvi ja lõhna.
• Parfümeerias: Freesia tugevat ja meeldivat lõhna kasutatakse parfüümide, aroomiõlide, lõhnaküünalde ja teiste lõhnastatud toodete valmistamisel.

Sobivad Kaaslastaimed

Freesiat saab aias kombineerida teiste suvel õitsevate sibullillede ja püsikutega. Oluline on valida taimed, millel on sarnased kasvunõuded valguse ja mulla suhtes. Kuna freesia vajab päikeselist või kergelt varjulist ja hästi kuivendatud kasvukohta, sobivad kaaslasteks taimed, mis eelistavad samasuguseid tingimusi. Hea drenaaži vajadus on oluline tegur kaaslaste valikul.

Ohustavad Kahjurid ja Haigused

Kuigi freesiad on üldiselt vastupidavad, võivad neid ohustada mõned kahjurid ja haigused.

Kahjurid:

• Lehetäid: Need väikesed pehme kehaga putukad toituvad taime mahlast, põhjustades lehtede ja õite keerdumist või kolletumist. Lehetäisid saab tõrjuda sobivate insektitsiidide või looduslike vahenditega.
• Närilised ja putukad: Nagu teisi sibullilli, võivad ka freesia mugulsibulaid kahjustada närilised ja mullas elavad putukad. Kaitseks võib kasutada spetsiaalseid võrke või looduslikke repellente.

Haigused:

• Juuremädanik: Liigniiskus ja kehv drenaaž on peamised juuremädaniku põhjused. See seenhaigus põhjustab taime närbumist, lehtede kolletumist ja lõpuks taime surma. Ennetamiseks on oluline tagada hea drenaaž ja vältida ülekastmist.
• Iirise lehelaiksus: See seenhaigus avaldub väikeste kollakate kuni roheliste veega läbiimbunud laikudena lehtedel, mis aja jooksul suurenevad. Haigus võib levida eriti õitsemise ajal. Seenhaiguste ennetamiseks on oluline tagada taimede ümber hea õhuringlus ja vältida lehtede pikemaajalist niiskust. Nakatunud taimed tuleks eemaldada ja hävitada, et vältida haiguse levikut.

Freesiate haiguste ja kahjurite ennetamisel on oluline roll õigetel kasvutingimustel. Taimed, mis on kasvanud sobivas mullas ja saavad piisavalt valgust ja õhuringlust, on kahjuritele ja haigustele vastupidavamad.