Aubrieta: Kevadine õiterohkus kiviktaimlas ja mujal

Sissejuhatus

Aubrieta, tuntud ka kui kukeharja perekond, on madalakasvuline, padjandit moodustav igihaljas püsik, mis pakub kevadel rikkalikku õiemere. Selle ingliskeelne nimetus on Rock Cress. Taim kuulub ristõieliste (Brassicaceae) sugukonda. Aubrieta on hinnatud oma varajase ja lopsaka õitsemise poolest, kattes kiviktaimlad, müüriservad ja peenraääred tiheda õievaibaga.

Kasvatamine ja Ajalugu

Aubrieta pärineb Vahemere maadest, Kagu-Euroopast kuni Iraanini. Tänu oma vastupidavusele ja silmapaistvale õitsemisele on aubrieta leidnud tee aedadesse üle maailma. Taime perekond on nimetatud 17. sajandi Prantsuse maalikunstniku Claude Aubriet’ järgi, kes oli tuntud oma botaaniliste illustratsioonide poolest. Eestis on aubrieta samuti populaarne tänu oma külmakindlusele ja vähenõudlikkusele.

Aubrieeta Paljundamine

Aubrieetat saab paljundada mitmel viisil: seemnete külvamise, pistikute võtmise või taime jagamisega.

  • Seemnete külvamine: Seemneid võib külvata nii siseruumides kui ka otse kasvukohale. Siseruumides külvamiseks on parim aeg 8–10 nädalat enne viimast oodatavat öökülma. Seemned on väga väikesed, mistõttu on soovitatav neid enne külvamist segada liivaga, et neid oleks lihtsam ühtlaselt laiali raputada. Seemned surutakse kergelt mullapinnale ja kaetakse väga õhukese mullakihiga, kuna nad vajavad idanemiseks valgust. Külvinõud hoitakse niisked ja umbes 20°C temperatuuri juures. Idanemine võtab aega 2–3 nädalat. Kui seemikud on piisavalt suured, tuleks neid enne välja istutamist 7–10 päeva jahedamas kohas karastada. Otse kasvukohale võib seemneid külvata pärast viimase öökülma möödumist.
  • Pistikute võtmine: Pistikuid saab võtta kesksuvel mittetulenevatest vartest. Pistikud juurduvad hästi niiskes, hästi dreneeritud mullas. Juurdumishormooni kasutamine võib suurendada edukust. Juurdunud pistikud istutatakse välja, kui neil on välja arenenud tugev juurestik.
  • Taime jagamine: Aubrieetat on soovitatav jagada iga 1–3 aasta tagant, et vältida puhmiku keskosa väljasuremist ja ergutada uut kasvu. Jagamine on kõige tõhusam varakevadel või sügisel. Taim kaevatakse ettevaatlikult välja ja puhmik jagatakse käte või aiatööriistade abil väiksemateks osadeks, millest igal on oma juurestik. Jagatud osad istutatakse kohe uude kasvukohta samale sügavusele kui emataim. Pärast istutamist tuleks taimi hästi kasta ja hoida mullapind niiskena, kuni uus kasv on näha.

Aubrieeta kasvatamine

Aubrieta on suhteliselt vähenõudlik taim, kuid mõningate põhitõdede järgimine tagab rikkaliku õitsemise ja terve taime.

  • Siseruumides või õues: Aubrieetat kasvatatakse peamiselt õues, kuna tegemist on külmakindla püsikuga. Siiski võib seemneid ette kasvatada siseruumides, et saada varasem õitsemine. Konteinerites kasvatades on oluline tagada juurte kaitse tugevate külmade korral.
  • Varjus või päikese käes: Aubrieta eelistab kasvada täispäikeselises kohas, kus ta saab päevas vähemalt 6–8 tundi otsest päikesevalgust. Ta talub ka poolvarju, kuid liiga varjulises kohas võib õitsemine olla tagasihoidlikum ja taim võib muutuda väljaveninuks.
  • Muld ja multš: Aubrieta eelistab hästi dreneeritud, kivist ja pigem aluselist mulda pH-ga 6.5–7.5. Selline muld jäljendab tema looduslikku kasvukohta Vahemere piirkonna mägedes. Liigniiskus on aubrietale kahjulik ja võib põhjustada juuremädanikku. Mulla drenaaži parandamiseks võib lisada liiva, kruusa või perliiti. Raskesse savimulda istutades on oluline mulda orgaanilise ainega parandada ja tagada hea drenaaž. Multšimine on soovitatav kevadel, et hoida mullas niiskust, pärssida umbrohu kasvu ja reguleerida mullatemperatuuri. Talveks võib juurte kaitsmiseks lisada paksema multšikihi.
  • Kastmine: Aubrieta vajab mõõdukat kastmist, kuid ei talu liigniiskust. Pärast istutamist on oluline taimi regulaarselt kasta, et juurestik saaks korralikult kinnituda. Kui taim on hästi juurdunud, on ta põuakindel ja vajab kastmist vaid pikemate kuivaperioodide ajal. Muld peaks kastmiskordade vahel kergelt läbi kuivama.
  • Väetamine: Aubrieta kasvab hästi toitainevaeses mullas ega vaja rikkalikku väetamist. Liigne väetamine võib soodustada lehtede kasvu õitsemise arvelt ja vähendada taime talvekindlust. Piisab kergest kompostikihist kevadel või väetamisest tasakaalustatud, aeglaselt vabaneva väetisega enne õitsemist (veebruaris) või pärast õitsemist (mai lõpus).
  • Istutamine ja ümberistutamine: Aubrieetat on parim istutada kevadel alates märtsist või sügisel oktoobris. Istutusauk peaks olema kaks korda suurem taime juurepallist. Vajadusel võib augu põhja lisada drenaažikihi. Taim asetatakse auku nii, et juurepall oleks samal tasemel ümbritseva mullapinnaga. Pärast istutamist kastetakse korralikult. Ümberistutamist on soovitatav teha iga 2–3 aasta tagant kevadel.

Kasvatamise Nipid

  • Tagage hea drenaaž, et vältida juuremädanikku.
  • Istutage täispäikeselisse kohta rikkalikumaks õitsemiseks.
  • Kastke mõõdukalt, eriti kuivaperioodidel, kuid vältige liigniiskust.
  • Väetage säästlikult, eelistatavalt kevadel.
  • Pügake pärast õitsemist, et hoida taime kompaktse ja soodustada võimalikku teist õitsemist.

Pügamine ja Hooldus

Aubrieta kipub pärast õitsemist muutuma veidi väljaveninuks. Kompaktse kuju säilitamiseks ja uue õitsemise soodustamiseks on soovitatav taim pärast õitsemise lõppu (tavaliselt mais või juunis) tagasi lõigata. Taime võib tagasi lõigata kuni poole võrra või isegi tugevamalt, jättes alles 5–10 cm vart. See aitab vältida seemnete moodustumist ja hoiab puhmiku tihedana. Mõned sordid võivad pärast tagasilõikamist uuesti õitseda sügisel. Regulaarne pügamine aitab ka vältida puhmiku keskosa “kiilakaks” muutumist.

Üle Talvitamine

Aubrieta on külmakindel püsik, mis talub hästi Eesti talve. Sordist sõltuvalt võib ta taluda temperatuure kuni -20°C või isegi -29°C. Avamaal kasvatades ei vaja aubrieta tavaliselt täiendavat talvekaitset. Konteinerites kasvavaid taimi on soovitatav kaitsta tugevate külmade eest, mähkides potid katteloori või mullikilega või asetades need isoleerivasse silindrisse. Kõige tundlikum on aubrieta talvel liigniiskuse suhtes, seetõttu on oluline tagada hea drenaaž ka talveperioodil.

Erinevad Liigid ja Sordid

Aubrieta perekonnas on mitmeid liike ja aretatud on hulgaliselt sorte, mis erinevad eelkõige õievärvi ja kasvukõrguse poolest. Mõned tuntumad liigid ja sordid on:

  • Aubrieta deltoidea: Tuntud ka kui harilik kukeharja. See liik on tiheda padjandina kasvav ja pakub rikkalikult õisi. Õievärv on tavaliselt lilla, kuid leidub ka roosa, punase ja valge õitega vorme.
  • Aubrieta x cultorum: Need on erinevate aubrieta liikide hübriidid, mida aedades sageli kasvatatakse. Need sordid pakuvad laia valikut õievärve. Tuntud sordid on näiteks:
    • ‘Royal Cascade Purple-Violet’: Tugeva kasvuga sort sügavate lillakas-violetsete õitega.
    • ‘Cascade Red’: Sordi nimi viitab punasele õievärvile ja kaskaadsele kasvule.
    • ‘Doctor Mules’: Tuntud helelillakas-purpursete õite poolest.
    • ‘Whitewell Gem’: Sügavlillade õitega sort.
    • ‘Argenteovariegata’: Sort, mille lehed on hõbehallid ja kreemikate servadega ning õied sinakas-violetset värvi.
    • ‘Aurea Variegata’: Lehed on kollakasrohelised sinakas-violetsete õitega.
    • ‘Audrey F1 Deep Blue’: Sügavsiniste õitega sort.
    • ‘Axcent White’: Valgete õitega sort.
    • ‘Blaumeise’: Sinakas-purpursete õitega sort.
    • ‘Hürth’: Hele sinise õiega sort, mis võib pärast tagasilõikamist uuesti õitseda.
    • ‘Winterling’: Valgete pooltäidisõitega sort.
    • ‘Downer’s Bont’: Valgete kirjudega lehtedega sort, õied tumelillad.

Sobivad kaaslastaimed

Aubrieta sobib hästi kokku teiste kiviktaimla taimede ja varakevadiste õitsejatega, kellel on sarnased kasvutingimused (täispäike, hästi dreneeritud, pigem aluseline muld). Headeks kaaslasteks on näiteks:

  • Arabis (hanerohi): Valgete või roosade õitega padjandtaim, mis õitseb samal ajal aubrietaga.
  • Iberis (lumehelves): Valgete õitega igihaljas padjandtaim.
  • Alyssum (kesalill): Madalakasvuline, sageli aromaatsete õitega taim.
  • Sedum (kukehari): Põuakindel sukulent, mis lisab aeda tekstuuri.
  • Campanula (kellukas): Mõned madalakasvulised kellukaliigid sobivad aubrietaga kokku.
  • Dianthus (nelk): Madalakasvulised nelgisordid.
  • Phlox subulata (padjandfloks): Sarnase kasvukuju ja õitsemisajaga taim, saadaval erinevates värvitoonides.
  • Varakevadised sibullilled: Tulbid ja nartsissid, eriti madalakasvulised sordid.

Ohustavad Kahjurid ja Haigused

Aubrieta on üldiselt vastupidav taim, keda kahjustavad harva putukkahjurid. Siiski võivad aeg-ajalt probleemiks olla:

  • Lehetäid: Lehetäid võivad takistada taime kasvu. Nende esinemisel võib kasutada kerget seebiveelahust või sobivat insektitsiidi.
  • Nälkjad ja teod: Need kahjurid võivad süüa taime lehti, eriti niisketes tingimustes. Nende tõrjeks võib kasutada tigude graanuleid või püüniseid.

Haigustest on aubrieta puhul kõige sagedasemad:

  • Ebajahukaste: See seenhaigus põhjustab lehtedele valgeid pulbrilisi laike. Seda aitab vältida piisav valguse hulk ja hea õhu liikumine taimede vahel.
  • Hallitus: Hallitus võib põhjustada taime pruunistumist ja närbumist. Haiguse leviku tõkestamiseks on oluline eemaldada nakatunud taimeosad ja tagada hea õhu liikumine.
  • Juuremädanik: Tekib liigniiskes mullas. Seda aitab vältida hea drenaaž ja ülekastmise vältimine.

Aubrieta on üldiselt vastupidav haigustele ja kahjuritele, eriti kui talle on tagatud sobivad kasvutingimused, eelkõige hea drenaaž.

Kasutusviisid

Aubrieta on mitmekülgne taim, mida saab aias mitmel viisil kasutada:

  • Kiviktaimlad: See on aubrieta klassikaline kasvukoht, kus ta saab kasvada kivide vahel ja üle nende kaskaadina alla voolata.
  • Müürid ja peenraääred: Madala kasvukuju ja tiheda õievaiba moodustamise võime tõttu sobib aubrieta suurepäraselt müüride peale ja peenarde servadesse.
  • Nõlvad ja kaldteed: Aubrieta aitab ära hoida mulla erosiooni nõlvadel ja kaldteedel.
  • Konteinerid ja amplid: Aubrieta kaskaadne kasv muudab ta atraktiivseks taimedeks konteinerites ja amplites.
  • Maakate: Tiheda kasvuga aubrieta moodustab kauni ja vähest hoolt vajava maakatte.
  • Kalmuaiad: Igihalja lehestiku ja pika õitsemisperioodi tõttu sobib aubrieta hästi kalmuaedadesse.
  • Mesilaste ja liblikate meelitamine: Aubrieta on hea nektariallikas mesilastele ja liblikatele, aidates kaasa bioloogilisele mitmekesisusele aias.

Kokkuvõte: Aubrieta – Vastupidav iludus igasse aeda

Aubrieta on tänuväärne taim, mis pakub varakevadel imelist õitemöllu. Tema vähenõudlikkus ja vastupidavus teevad temast suurepärase valiku nii algajatele kui ka kogenud aednikele. Oluline on tagada talle päikeseline kasvukoht ja hästi dreneeritud, pigem aluseline muld. Mõõdukas kastmine, säästlik väetamine ja regulaarne pügamine pärast õitsemist aitavad hoida taime tervena ja kompaktse ning soodustavad rikkalikku õitsemist aasta-aastalt. Erinevate sortide lai valik võimaldab leida sobiva aubrieta pea igasse aeda, lisades värvi ja elu kiviktaimlatesse, müüridele või peenraäärtesse. Aubrieta on tõeline kevadine aia pärl, mis rõõmustab silma oma kaunite õitega ja meelitab aeda kasulikke tolmeldajaid.