Kalla – Elegants Aafrika Päikese Alt

Sissejuhatus – Mis taimega on tegu?

Kalla, teadusliku nimega Zantedeschia, on võhaliste (Araceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Selle elegantse lille ingliskeelne nimetus on Calla Lily või Arum Lily. Kuigi teda kutsutakse liiliaks, ei kuulu ta tegelikult liilialiste hulka, vaid on seotud selliste taimedega nagu flamingolill ja monstera. Kalla perekonnas on kaheksa liiki lihaka risoomi või mugulaga taimi, mis on looduslikult levinud Lõuna-Aafrika ja Aafrika troopilistes piirkondades, eriti Lõuna-Aafrika Vabariigi Natali provintsi soostunud, kuid suviti kuivadel tasandikel.

Kallat iseloomustavad suured, sageli nooljad või südamekujulised lehed ja eriline õisik. See, mida me tavaliselt peame kalla õieks, on tegelikult torbikukujuline kõrgleht ehk spaatel, mis ümbritseb pisikestest kollastest õitest koosnevat tõlvikut. Kõrglehe värvus varieerub liigist ja sordist sõltuvalt – klassikalisest valgest kollase, roosa, oranži, punase, violetse ja isegi peaaegu mustani. Kalla on hinnatud nii lõikelillena kui ka potitaimena ning seda saab edukalt kasvatada nii toas kui ka suvel õues peenras või konteineris.

Kasvatamine ja Ajalugu

Kalla pärineb Lõuna-Aafrikast, kus ta kasvab looduslikult niisketel niitudel, kraavikallastel ja soostunud aladel, mis teatud perioodidel aastas kuivaks jäävad. See looduslik elutsükkel – niiske kasvuperiood ja kuiv puhkeperiood – on oluline ka kodustes tingimustes kalla kasvatamisel.

Euroopasse jõudis kalla arvatavasti 17. sajandil. Selle elegantne välimus pälvis kiiresti tähelepanu ja taim levis botaanikaaedadesse ning jõukamate lillearmastajate kasvuhoonetesse. Aja jooksul on aretatud hulgaliselt sorte, mis erinevad õie värvi, suuruse ja lehtede mustri poolest. Eriti hoogustus sordiaretus 20. sajandil, algul Uus-Meremaal ja hiljem Hollandis.

Huvitav on märkida, et Lõuna-Aafrikas peetakse harilikku kallat (Zantedeschia aethiopica) kohati isegi umbrohuks ja rahvasuus on talle antud veidi põlglik hüüdnimi “sealiilia” (ingl. pig lily), kuna see kasvab niisketes kohtades sama tavaliselt kui meil varsakabjad. Samas on kalla oma kodumaal hinnatud lill ning Darlingi linnakeses Lääne-Kapimaal peetakse iga-aastast looduslike lillede festivali, kus kalladel on aukohal.

Kuigi kunagi seostati valget kallat peamiselt matustega, on see tänu uutele värvikirevatele sortidele muutunud taas populaarseks ja mitmekülgseks lilleks, mida kasutatakse laialdaselt nii pidulikes lilleseadetes kui ka kodude ja aedade kaunistamiseks.

Kalla Paljundamine

Kallat saab paljundada peamiselt kahel viisil: seemnetega ja risoomi (või mugula) jagamisega.

Risoomi/Mugula Jagamine

See on kõige levinum ja lihtsam viis kallade paljundamiseks, eriti sortide puhul, et säilitada emataime omadused. Parim aeg jagamiseks on puhkeperioodi lõpus, tavaliselt hilissuvel või varasügisel (augustis-septembris), enne uue kasvu algust.

  1. Kaevake risoom või mugul ettevaatlikult mullast välja.
  2. Puhastage see vanadest lehejäänustest ja juurtest.
  3. Otsige risoomilt või mugulalt selgeid kasvupungi (“silmi”).
  4. Terava ja puhta noaga lõigake risoom või mugul osadeks nii, et igale tükile jääks vähemalt üks või kaks kasvupunga ja piisavalt juuri või risoomi massi. Lõikepinnad võib lasta veidi kuivada või tupsutada puusöepulbriga, et vältida mädanemist.
  5. Istutage eraldatud osad uude värskesse, hästi vett läbilaskvasse mulda, jälgides õiget istutussügavust (vt allpool). Tütartaimedest kasvanud kallad võivad hakata õitsema juba järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Seemnetega Paljundamine

Kallasid saab paljundada ka seemnetega, kuid see meetod on aeganõudvam ja tulemuseks saadud taimed ei pruugi olla sordiehtsad (eriti hübriidide puhul). Seemned tekivad tõlviku külge pärast õitsemist, moodustades kobaralaadse vilikonna.

  1. Laske seemnetel taime küljes täielikult valmida. Kobar muutub sageli kollakaks või oranžikaks ja pehmeks.
  2. Korjake valminud seemned. Kõige parem on külvata värsked seemned kohe pärast korjamist.
  3. Külvake seemned niiskesse, kergesse külvimulda (näiteks turba ja liiva segu). Katke seemned õhukese mullakihiga.
  4. Hoidke külvi ühtlaselt niiskena ja soojas, ideaalis temperatuuril 20–22 °C. Idanemine võib võtta aega mitu nädalat kuni mitu kuud.
  5. Kui seemikud on piisavalt suured, pikeerige need eraldi pottidesse. Seemnest kasvatatud kalla õitsemiseni võib kuluda 2-3 aastat või kauemgi.

Kuidas Kallat Kasvatada

Kalla kasvatamine pole ülemäära keeruline, kuid nõuab teatud tingimuste täitmist, eriti puhkeperioodi osas.

Siseruumides või õues

Kallat saab kasvatada nii toataimena kui ka suvel õues.

  • Toas: Potikallad on populaarsed. Nad vajavad valget kasvukohta ja regulaarset hooldust. Talvel võib harilik kalla (Z. aethiopica) vajada jahedamat (10-15 °C) ruumi, eriti lehtede kasvatamise ajal, et vältida väljavenimist. Värvilised hübriidkallad eelistavad sageli soojemat puhkeperioodi.
  • Õues: Suveks võib potikallad viia õue – rõdule, terrassile või isegi peenrasse istutada. Õue viiakse taimed pärast öökülmaohu möödumist. Valige soe, tuulevaikne ja päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Enne esimesi sügiskülmi tuleb mugulad/risoomid mullast välja kaevata või potitaimed sisse tuua. Eesti kliimas kallad õues ei talvitu.

Varjus või päikese käes

Kalla eelistab valget kasvukohta.

  • Harilik kalla (Z. aethiopica): Talub hästi valgust, kuid võib vajada kaitset kõige intensiivsema keskpäevase päikese eest, eriti kuumas kliimas või siseruumides lõunapoolsel aknal. Eelistab pigem poolvarjulist kohta.
  • Värvilised hübriidkallad: Vajavad õitsemiseks ja erksate värvide saavutamiseks rohkem päikest. Ideaalne on päikeseline või kerge poolvarjuga kasvukoht, kus taim saab vähemalt 6 tundi päikesevalgust päevas. Liiga vähese valguse korral võivad värvilised kallad õitseda halvasti või nende kõrglehed jäävad kahvatuks. Liiga tugev päike võib aga lehti kõrvetada.

Ohustavad Kahjurid ja Haigused

Kuigi kallad on üsna vastupidavad, võivad neid siiski kimbutada mõned kahjurid ja haigused, eriti ebasoodsates kasvutingimustes.

Kahjurid

  • Lehetäid: Eriti noortel võrsetel ja lehtedel. Võivad levitada viirushaigusi. Tõrjeks kasutada seebivett või sobivaid insektitsiide.
  • Ripslased: Väikesed putukad, kes imevad mahla, jättes lehtedele hõbedasi või pronksjaid laike. Raske märgata. Tõrjeks sobivad süsteemsed insektitsiidid või kleepuvad püünised.
  • Kedriklest (punane ämblik): Tekib eriti kuiva ja sooja õhuga tingimustes. Lehtedele tekivad väikesed kollakad täpid, hiljem peenike võrgend. Aitab õhuniiskuse tõstmine (piserdamine) ja akaritsiidid.
  • Kilptäid ja villtäid: Immobileeruvad kahjurid, kes katavad end kilbi või vatitaolise kirmega. Tõrjeks võib kasutada süsteemseid insektitsiide või kahjurid käsitsi (nt piiritusse kastetud vatitikuga) eemaldada.

Haigused

  • Risoomi- ja juuremädanik: Kõige levinum probleem, põhjustatud liigniiskusest ja halvast drenaažist. Seen- või bakterhaigused põhjustavad risoomi pehmenemist ja mädanemist. Taim närbub, lehed kolletuvad. Ennetamiseks tagada hea drenaaž, vältida ülekastmist. Tugevalt kahjustunud taim on raske päästa, kergemal juhul võib proovida kahjustunud osad eemaldada, lõikepindu desinfitseerida ja taime uude, kuivemasse mulda istutada.
  • Lehelaiksus: Seenhaigused võivad põhjustada lehtedele erineva kuju ja värviga laike. Eemaldada kahjustunud lehed, tagada hea õhuringlus, vajadusel kasutada fungitsiide.
  • Viirushaigused: Võivad põhjustada lehtede mosaiiksust, kängumist, moondumist. Viirushaigusi levitavad sageli putukad (nt lehetäid). Ravi puudub, haigestunud taimed tuleks hävitada, et vältida levikut.

Tähelepanu: Kalla Mürgisus

Oluline on teada, et kõik kalla taime osad on mürgised nii inimestele kui ka loomadele (sh kassid, koerad, küülikud, närilised). Taim sisaldab lahustumatuid kaltsiumoksalaadi kristalle.

  • Nahakontakt: Mahl võib põhjustada nahaärritust, sügelust ja paistetust. Aiatöödel on soovitatav kanda kindaid.
  • Allaneelamine: Taimeosade söömine põhjustab suu, keele ja kõri tugevat ärritust, põletustunnet, turset (mis võib raskendada hingamist), suurenenud süljevoolu, iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust. Suuremate koguste allaneelamine võib olla ohtlik.
  • Lemmikloomad: Hoidke kallad lemmikloomadele kättesaamatus kohas. Mürgistuse sümptomid loomadel on sarnased: suu ärritus, liigne ilastamine, oksendamine, isupuudus, neelamisraskused. Mürgistuskahtluse korral pöörduge viivitamatult arsti või loomaarsti poole.

Erinevad Kasutusviisid

Kalla peamine kasutusviis on dekoratiivne:

  • Lõikelill: Kalla on väga hinnatud ja elegantne lõikelill, mis püsib vaasis kaua värske. Seda kasutatakse laialdaselt pidulikes kimpudes, pulmaseadetes ja ka leinakimpudes.
  • Potitaim: Paljud sordid sobivad suurepäraselt toas aknalaual või suuremas anumas kasvatamiseks.
  • Aia- ja Terrassitaim: Suveperioodil saab kallasid kasvatada õues peenardes, konteinerites, rõdukastides või isegi suurtes korvides ja vankrites, luues efektseid kompositsioone.

Muid laialt levinud kasutusviise (nt toiduks, meditsiinis) kallal ei ole, eriti arvestades taime mürgisust.

Sobivad Kaaslastaimed

Kallad sobivad hästi kokku teiste taimedega, mis eelistavad sarnaseid kasvutingimusi – päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ja niisket, kuid hea drenaažiga mulda. Kaaslaste valikul tasub arvestada ka kõrgust ja õitsemisaega.

Peenras

Suvel õues kasvades võib kallade kõrvale istutada näiteks:

  • Madalamad taimed: Madalakasvulised begooniad, lobeeliad, peiulilled, madalad astrid.
  • Keskmise kõrgusega taimed: Päevaliiliad (Hemerocallis), madalamad hostad (eriti poolvarjus), madalad ilukõrrelised, salveid (Salvia), peiulilled.
  • Kõrgekasvulised taimed: Kõrgemad daaliad, gladioolid (kui istutatud samal ajal), kannad.
  • Hea kontrastina mõjuvad sõnajalad (poolvarjus).

Konteinerites

Konteinerites võib kallasid kombineerida rippuvate taimedega nagu lobeelia, maajalg (Glechoma hederacea ‘Variegata’), bataat (Ipomoea batatas) või luuderohi (Hedera helix).

Oluline on jälgida, et kaaslastaimed ei oleks liiga agressiivsed ega varjutaks kallat liigselt ning et neil oleks sarnased vee- ja valgusvajadused.

Lõppsõna: Ajatu Ilu Aafrikast

Kalla on kahtlemata üks elegantsemaid ja äratuntavamaid lilli maailmas. Selle skulpturaalsed kõrglehed ja lopsakas lehestik toovad troopilist hõngu nii pidulikesse seadetesse kui ka koduaedadesse ja aknalaudadele. Kuigi tema kasvatamine nõuab teatud teadmisi, eriti puhkeperioodi tagamisel ja õige kastmisrežiimi leidmisel, premeerib kalla hoolsa kasvataja vaeva oma kordumatu iluga. Alates klassikalisest valgest harilikust kallast kuni moodsate värvikirevate hübriidideni pakub Zantedeschia perekond midagi igale maitsele. Oluline on aga meeles pidada taime mürgisust ja käsitseda seda ettevaatlikult, eriti kui peres on väiksi lapsi või lemmikloomi. Õige hoolduse korral võib see Aafrika pärl pakkuda silmarõõmu aastateks.