Hostad (Hosta) on varjulembesed püsikud, mida hinnatakse eelkõige nende dekoratiivsete lehtede pärast. Nad on väga mitmekesised nii suuruse, värvuse kui ka lehtede kuju poolest ning sobivad suurepäraselt Eesti aedadesse. Hostad on vastupidavad, pikaealised ja suhteliselt vähenõudlikud taimed, mis pakuvad silmailu aastaid.
Hostade looduslik leviala on Hiinas, Koreas ja Jaapanis, kus nad kasvavad varjulistes ja niisketes paikades. Euroopasse jõudsid esimesed hostad 19. sajandi keskel tänu saksa arstile ja botaanikule Phillip von Sieboldile. Tänapäeval on aretatud tuhandeid erinevaid hosta sorte, mis varieeruvad lehtede kuju, suuruse ja värvuse poolest.
Hostad sobivad suurepäraselt varjulistesse aedadesse, kus nad loovad lopsakaid lehemasse. Neid võib kasvatada nii üksikult kui gruppidena, kombineerida teiste varjutaimedega või kasutada maastikukujunduses. Lisaks ilusale lehestikule pakuvad hostad ka õieilu – olenevalt sordist võivad õied olla valged, lillad või sinised.
Kuigi hostad on üsna vähenõudlikud, eelistavad nad siiski viljakaid, niiskust hoidvaid muldi ja poolvarjulist või varjulist kasvukohta. Päikselisemal kasvukohal võivad lehed pleekida või saada päikesepõletusi. Samas on hostadel ka mitmeid kahjureid nagu teod ja nälkjad, kes armastavad nende mahlakaid lehti närida.
Järgnevalt artiklist saate teada, kuidas hostasid istutada, hooldada ja paljundada, et luua oma aeda lopsakaid varjuoaase. Tutvume ka mõnede populaarsemate looduslike liikide ja kultivaaridega ning räägime lähemalt hostade kasutamisest haljastuses. Hostad väärivad kindlasti kohta igas Eesti aias!
SISUKORD
Hostade hooldamine
Hostad vajavad parasniisket mulda, seega kasta neid regulaarselt. Eriti oluline on kastmine kuival ja päikselisel suvel. Liigniiskus võib aga põhjustada juuremädanikku. Poolvarjulisel kasvukohal saab hosta hakkama ka kastmiseta, kuid põuasel suvel või päikselisel kasvukohal tuleks taimi siiski kasta. Longus lehed annavad märku ilmselgest kuivusest.
Kevadel või varasuvel lisa taimedele aeglase vabanemisega väetist vastavalt juhistele. Võib kasutada ka kompostmulda, mis katab juured ja on ühtlasi väetiseks. Ära väeta hoste pärast juulit, sest see võib takistada taimede valmistumist talveks. Väetamisega ei maksa liialdada, sest lopsakad ja õrnad lehed muutuvad eriti ahvatlevaks tigudele.
Kata muld ümber hostade 5-10 cm paksuse multšikihiga. Multš hoiab niiskust, surub alla umbrohtu ja rikastab mulda toitainetega. Sobiv multš on kompost, lehekõdu või puukoor. Sügisel mahavarisenud puulehed võib jätta taimelt riisumata – nad pakuvad talvekatet ja kõdunedes rikastavad mulda.
Hostad on võrdlemisi talvekindlad ning spetsiaalset katmist ei vaja. Nad on kevadel hilised ärkajad, seega võib nende lähedusse istutada varakevadisi sibullilli ja teisi taimi, et kasvukoht liiga tühi ei tunduks.
Igal kevadel eemalda surnud lehed. Sügisel hosta lehti maha lõigata pole vaja, need kõdunevad talve jooksul. Õitsemise järel lõika ära närbunud õisikud. Kui lehed on kahjustatud, lõika need maha.
Hostad võivad ühel kohal kasvada aastakümneid, kui neid korralikult hooldada. Kui on vaja taimi uuendada või paljundada, on parim aeg selleks mai lõpp või juuni algus.
Näpunäited hostade istutamiseks
Parim aeg hostade istutamiseks on kevadel või sügisel. Vali poolvarjuline kasvukoht, kus muld on viljakas ja niiskust hoidev. Liiga kuivas, saviseses või liivases mullas hostad hästi ei kasva.
Enne istutamist lisa mulda kompostmulda või hästi kõdunenud sõnnikut. Suuremad liigid nagu sinihall hosta (H. sieboldiana) ja Fortunei hosta (H. fortunei) vajavad rohkem toitaineid ja sügavamat mulda kui väiksemad liigid nagu võsundhosta (H. decorata) ja lainjas hosta (H. undulata).
Istuta hostad 20-90 cm vahedega, sõltuvalt sordi suurusest. Näiteks suurte lehtedega sordid nagu ‘Sum and Substance‘ ja ‘Sagae‘ vajavad rohkem ruumi (60-90 cm) kui kompaktsed sordid nagu ‘Blue Mouse Ears‘ ja ‘Patriot‘ (30-45 cm).
Kaeva auk, mis on sama sügav kui juurepall ja kaks korda laiem. Aseta taim auku nii, et lehtede alguskoht jääks maapinnaga samale tasemele. Täida auk mullaga ja suru kinni. Kasta taimi pärast istutamist.
Minihostad nagu ‘Pandora’s Box‘ sobivad hästi konteineritesse istutamiseks, sest nad jäävad väga kompaktsek. Istuta nad huumusrikka mullaga pottidesse või amplitesse. Suuremad sordid nagu ‘Krossa Regal‘ moodustavad tõeliselt pilkupüüdvaid sooloesinejaid.
Erinevad liigid ja sordid eelistavad veidi erinevaid kasvutingimusi. Näiteks sinihallid hostad nagu H. sieboldiana taluvad rohkem päikest ja kuivust kui rohelised liigid. Kirjulehised sordid nagu ‘Patriot‘ ja ‘Francee‘ vajavad aga rohkem valgust, et nende muster hästi välja joonistuks.
Seega uuri enne istutamist konkreetse sordi vajadusi ja vali talle sobiv kasvukoht. Õige istutuskoha ja mullaga saad luua aluse tervete ja kaunite hostade kasvuks.
Hostade paljundamine
Hostad on väga pikaealised taimed, mis võivad soodsate tingimuste korral samal kohal kasvada aastakümneid. Kuid kui puhmad muutuvad liiga tihedaks või on vaja taimi uuendada, on parim aeg hostade jagamiseks varakevadel või sügisel.
Jagamine kevadel
Kevadine jagamine toimub tavaliselt mai lõpus või juuni alguses, kui taimed on hakanud kasvama ja uued võrsed on nähtavad. Selleks:
- Kaeva taim labidaga üles, püüdes võimalikult palju juuri terveks jätta.
- Raputa juured mullast puhtaks, et näha juurestiku struktuuri.
- Jaga juurestik terava labida või noaga väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleks vähemalt 2-3 võrset ja oma juurestik.
- Istuta jagatud taimed kohe sobivale kasvukohale või pottidesse.
- Kasta taimi pärast istutamist ja hoolitse nende eest, kuni nad juurduvad.
Jagamine sügisel
Sügisel on parim aeg hostade jagamiseks september või oktoober, enne kui lehed hakkavad kolletuma. Jaga taimed samamoodi nagu kevadel. Sügisel jagatud taimed jõuavad enne talve tulekut juurduda ja on järgmisel aastal tugevamad.
Paljundamine seemnetest
Hostad annavad ka seemneid, kuid sordiomaduste säilitamiseks tuleb neid paljundada vegetatiivselt jagamise teel[1]. Seemnetest paljundamine sobib looduslike liikide paljundamiseks. Külva seemned sügisel või stratifitseeri neid talvel, et kevadel saada ühtlasem idanemine.
Paljundamine pistikutest
Hostad võib paljundada ka juurepistikutest, kuid see meetod pole nii levinud kui jagamine. Selleks lõika varakevadel või sügisel juurtest 5-7 cm pikkused tükid ja istuta need vertikaalselt sobivasse substraati. Hoia pistikuid niiskelt ja poolvarju, kuni nad juurduvad ja hakkavad kasvama.
Hostade paljundamine jagamise teel on lihtne ja tõhus viis taimede arvukuse suurendamiseks. Jaga taimi regulaarselt iga 3-5 aasta tagant, et säilitada nende elujõud ja dekoratiivne välimus. Õigete paljundusvõtetega saad nautida lopsakaid ja terveid hostasid oma aias veel pikki aastaid.
Hostade talvitumine Eestis
Hostad on üsna vastupidavad ja taluvad Eesti talvesid hästi. Spetsiaalset katmist nad ei vaja, kuid on siiski mõned nipid, kuidas aidata hostadel paremini talve üle elada.
Ületalvitumine välitingimustes
- Sügisel ära lõika hostade lehti maha. Lase neil looduslikult närbuda ja kõduneda, see kaitseb juuri külma eest.
- Kata taimed 10-15 cm paksuse multšikihiga, näiteks puulehtede, okste või turbaga. See kaitseb juuri külmumise eest ja hoiab stabiilsemat temperatuuri.
- Kui talv on lumevaene, lisa taimedele paksu lumekatet. Lumi on hea isolaator ja kaitseb taimi külmakahjustuste eest.
- Kevadel eemalda surnud lehed ja multš, et vältida seenhaigusi[1]. Kata muld värske komposti või multšiga.
Ületalvitumine siseruumides
- Hostad võib ka siseruumides talvituma panna, kui õues on liiga külm. Selleks kaeva taimed sügisel üles ja istuta pottidesse.
- Hoia taimi jahedas (5-10°C), pimedas ruumis, näiteks keldris või kuuri. Valgust nad ei vaja, sest on puhkeperioodil.
- Kasta taimi minimaalselt, ainult nii palju, et muld päris ära ei kuivaks. Liigne niiskus võib põhjustada juuremädanikku.
- Kevadel, kui öökülmad on möödas, harjuta taimi tasapisi õuetemperatuuriga ja istuta oma kasvukohale tagasi.
Kuigi hostad on üsna vastupidavad, võib väga külm ja lumevaene talv neile siiski kahju teha. Noored või nõrgemad taimed võivad külmuda. Seetõttu on soovitatav katta taimed talveks multšiga ja pakkuda lisalumekatet, kui talv on väga külm. Vanemad ja tugevamad taimed taluvad talve paremini. Õigete talvitusvõtetega tulevad hostad Eesti kliimas hästi toime ja rõõmustavad aednikke oma lopsakate lehtedega aastaid.
Populaarsed hosta liigid ja sordid
Hostad on väga mitmekesised nii suuruse, värvuse kui ka lehtede kuju poolest. Siin on mõned populaarsemad liigid ja sordid, rühmitatuna lehtede suuruse järgi.
Väikesed hostad (kõrgus kuni 30 cm)
- ‘Blue Mouse Ears‘ – kompaktne sort sinakasroheliste ümarate, servadest ülespoole hoidvate lehtedega, õied lavendlilillad.
- ‘Pandora’s Box‘ – väga väike sort laimiroheliste valgete äärtega lehtedega, sobib hästi kiviktaimlasse või konteinerisse.
- ‘Cracker Crumbs‘ – kääbussort kollaste lehtedega, mis on ääristatud rohelise kitsas randiga, õied lillad.
Keskmised hostad (kõrgus 30-60 cm)
- ‘Patriot‘ – tassikujulised tekstuursed rohelised lehed valgete ebakorrapäraste laiade äärtega, õied lavendlilillad.
- ‘Francee‘ – südamekujulised rohelised lehed kitsa valge randiga, õied kahvatulillad.
- ‘June‘ – piklikud lehed kollase keskosaga, mis läheb üle sinakasroheliseks, kompaktse kasvukujuga.
Suured hostad (kõrgus üle 60 cm)
- ‘Sum and Substance‘ – hiiglaslik kollaste lehtedega sort, mis talub hästi päikest, õied valged.
- ‘Sagae‘ – suured südamekujulised rohelised lehed säravkollaste äärtega, valiti aasta hostaks 2000. aastal.
- ‘Krossa Regal‘ – hallikassinise lehestiku ja püstise kasvukujuga, õied lavendlilillad.
Lisaks neile on veel palju teisi põnevaid hosta sorte, mis erinevad lehtede kuju, värvuse ja kirjususe poolest. Näiteks ‘Guacamole‘ on suure kollase-rohelise lehestikuga lõhnav sort, ‘Stained Glass‘ erkroheliste kollaseääreliste lehtedega ning ‘Whirlwind‘ kompaktne keerdus valgete ja roheliste lehtedega teisend.
Hosta liike ja sorte on tõesti väga palju ning igaüks leiab sealt oma lemmiku. Õige liigi või sordi valik sõltub kasvukohast, isiklikust maitsest ja soovitud üldmuljest. Kombineerides erinevaid hostasid saab luua põnevaid ja pilkupüüdvaid istutusalasid.
Külmakindlad hostad
Kuigi enamik hostasid on üsna vastupidavad ja taluvad Eesti kliimas hästi, on mõned sordid eriti külmakindlad. Need sobivad kasvatamiseks ka jahedamates piirkondades või külmematel talvedel. Siin on mõned head külmakindlad sordid:
- ‘Abiqua Drinking Gourd‘ – sügavrohelised tassikujulised paksud nahkjad lehed, valged õied, kasvab kuni 45 cm kõrguseks.
- ‘Big Daddy‘ – suured paksud sinakas-rohelised lehed, valged õied, kõrgus kuni 70 cm.
- ‘Elegans‘ – südamekujulised sinakasrohelised lehed, lilla-roosad õied, kõrgus kuni 75 cm.
- ‘Halcyon‘ – väiksed südamekujulised sinakasrohelised lehed, lilla-sinised õied, kõrgus kuni 40 cm.
- ‘Krossa Regal‘ – kitsad sinakashallid lehed, lavendlisinised õied, kõrgus kuni 90 cm.
- ‘Royal Standard‘ – rohelised läikivad lehed, valged lõhnavad õied, kõrgus kuni 60 cm.
- ‘Sum and Substance‘ – suured laimirohelised lehed, helerohelised õied, kõrgus kuni 90 cm.
Need hostad on väga vastupidavad ja taluvad hästi madalaid temperatuure. Nad ärkavad kevadel kiiresti ja alustavad varakult kasvu. Isegi kui lehed kevadel veidi külmakahjustusi saavad, taastuvad taimed kiiresti.
Külmakindlate hostade istutamisel tuleb siiski jälgida, et muld oleks viljakas ja hästi drenaažitud. Liigniiskus võib talvel juuri kahjustada. Esimestel aastatel võib taimi talveks kergelt multšida, et juured paremini karastataks. Hiljem pole multšimine vajalik.
Valides oma aeda mõne külmakindla hosta sordi, võid kindel olla, et taim talve hästi üle elab ja kevadel jõuliselt kasvama hakkab. Nii saad nautida kaunist lehestikku ja õisi isegi jahedamas kliimas.
Hosta Kaaslastaimed
Hostad on väga head naabrid teistele taimedele, sest nad ei ole agressiivsed ega varjuta liigselt oma lehtedega. Hostadega sobivad hästi kokku erinevad taimed, mis kasvavad samasugustes tingimustes: niiskes või parasniiskes mullas, poolvarjus või varjus. Siin on mõned näited headest kaaslastest hostadele:
- Sõnajalg. Sõnajalad on taimede hõimkond, mis koosneb umbes 10 000 liigist. Sõnajalad on levinud peaaegu kõikjal maailmas, kuid eelistavad kasvada varjulistes ja niisketes metsades. Sõnajalad on hinnatud ilutaimed oma dekoratiivsete lehtede tõttu, mis võivad olla erineva kuju ja suurusega. Sõnajalad sobivad hästi hostaga, sest nad loovad hosta lehtede vahel kauni kontrasti oma õhuliste ja keerduvate lehtedega.
- Begoonia. Begoonia on üks populaarsemaid suvelilli, mis õitseb rikkalikult kogu suve. Begoonia on vähenõudlik ja talub hästi poolvarju ja varju. Begoonia lehed on sageli kirevad või läikivad ning õied on erinevat värvi ja kuju. Begoonia sobib hästi hostaga, sest ta täiendab hosta lehtede värvi ja struktuuri ning lisab õitega kontrasti. Begoonia võib istutada nii peenrasse kui ka pottidesse hosta kõrvale.
- Fuksia. Fuksia on veel üks ilus suvelill, mis õitseb pikalt ja rikkalikult. Fuksia õied on väga dekoratiivsed ja omapärased, sageli kahevärvilised või -toonilised. Fuksia lehed on tumerohelised ja läikivad. Fuksia sobib hästi hostaga, sest ta loob hosta lehtede taustal kauni kontrasti oma erksate õitega. Fuksia võib istutada nii peenrasse kui ka riputada korvides või amplites hosta kohale.
- Brunnera. Brunnera on taimede perekond boraginaceae sugukonnast, mis koosneb umbes 10 liigist. Brunnera on pärit Ida-Euroopast ja Loode-Aasiast ning kasvab hästi niisketes ja varjulistes metsades. Brunnera on hinnatud ilutaimed oma suurte ja läikivate lehtede ning siniste õite tõttu, mis meenutavad unustusehõlma. Brunnera sobib hästi hostaga, sest ta täiendab hosta lehtede värvi ja struktuuri ning lisab õitega kontrasti. Brunnera võib istutada nii peenrasse kui ka pottidesse hosta kõrvale.
- Klematis. Klematis on taimede perekond võhumõõgaliste sugukonnast, mis koosneb umbes 300 liigist. Klematis on pärit peamiselt parasvöötme piirkondadest ning kasvab hästi niisketes ja viljakates muldades. Klematis on hinnatud ilutaimed oma suurte ja värviliste õite tõttu, mis võivad olla erineva kuju ja tolmukate arvuga. Klematis sobib hästi hostaga, sest ta loob hosta lehtede kohal kauni kontrasti oma rippuvate või püstiste õitega. Klematis võib istutada nii peenrasse kui ka ronida hosta toel.
Need on mõned näited headest kaaslastest hostadele. Loomulikult on veel palju teisi taimi, mis kasvavad hästi koos hostadega ja loovad ilusa koosluse. Peaasi on jälgida, et taimed ei konkureeriks liigselt vee, valguse ja toitainete pärast ning et nad oleksid sobivas kliimas ja mullas. Hostad on väga vastupidavad ja kohanemisvõimelised taimed, mis annavad teie aiale ilu ja rahu. Loodan, et olete saanud inspiratsiooni ja ideid oma aia kaunistamiseks hostade ja nende kaaslastega.
Hosta kasvatamise lühijuhend
Omadused | Kirjeldus |
---|---|
Taimeliik | Mitmeaastane rohttaim (agaaviliste sugukond) |
Kõrgus | 15-100 cm |
Laius | 30-150 cm |
Õied | Valkjad või lillakad kobarõied varrel |
Lehed | Suured, südaja kujuga, erinevat värvi |
Kasvukuju | Puhmjas |
Valgusvajadus | Varju Taluv |
Mulla tüüp | Viljakas ja niiske |
Mulla pH | 6-7 |
Kastmine | Mõõdukas, kasta kuivadel perioodidel |
Väetamine | Väetada kevadel ja suvel |
Pügamine | Vajadusel eemaldada kahjustunud lehed |
Talvitamine | Talub meie talvesid |
Kahjurid | Lehetäid |
Haigused | Seenhaigused |
Kaaslased | Varjutaluvad taimed |
Kasutusalad | Varjulistes aedades, hekid, gruppidena |
Kokkuvõte
Hostad on mitmekülgsed ja vastupidavad varjutaimed, mis sobivad suurepäraselt Eesti aedadesse. Nad pakuvad rikkalikku valikut erinevate suuruste, värvide ja tekstuuridega lehti ning kaunistavad aeda aastakümneid.Kuigi hostad on üsna vähenõudlikud, kasvavad nad paremini viljakal ja niiskel pinnasel poolvarjus või varjus. Liiga kuiv, päikseline või toitainevaene muld võib põhjustada lehtede pleekimist, põletusi või kidurat kasvu. Seetõttu on oluline valida hostale sobiv kasvukoht ja hooldada teda korralikult.
Hostasid on lihtne paljundada juurepuhma jagamise teel kevadel või sügisel. Nii saab taimi uuendada või istutusala laiendada. Samuti võib neid kasvatada seemnetest, kuid sordiomaduste säilitamiseks on parem kasutada vegetatiivset paljundamist.Talveks ei vaja hostad erilist kaitset, piisab mahalangenud lehtedest multšina.
Kevadel ärkavad nad küll hilja, kuid see-eest pakuvad lopsakaid lehti ja õisi kogu suve jooksul. Hostade liikide ja sortide rohkus võimaldab igaühel leida oma lemmiku. Olgu selleks siis suurelehine ‘Sum and Substance‘, kirju ‘Patriot‘ või kääbussort ‘Blue Mouse Ears‘. Kombineerides erinevaid hostasid omavahel ja teiste taimedega, saab luua põnevaid varjuaia kompositsioone.Kokkuvõttes on hostad tänuväärsed ja dekoratiivsed püsikud, mis väärivad kindlasti kohta igas Eesti aias. Järgides lihtsaid juhiseid istutamisel, hooldamisel ja paljundamisel, saab nautida nende ilu pikki aastaid.
Referentsid:
https://et.wikipedia.org/wiki/Hosta