Bergeenia Aias: Atraktiivne ja Vastupidav

Käesolev artikkel on pühendatud ühele vastupidavale ja mitmekülgsele taimele, mis on leidnud kindla koha paljudes Eesti aedades – bergeeniale. Sukeldume sügavamale selle taime maailma, uurides tema päritolu, kasvatamise nõtkusi, erinevaid liike ja sorte ning palju muud. Bergeenia, oma suurte nahkjate lehtede ja kaunite õitega, on taim, mis pakub silmailu peaaegu aastaringselt ning mille kasvatamisega saab hakkama ka algaja aednik.

Sissejuhatus

Bergeenia (perekond Bergenia) on kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taimeperekond hõlmab umbes 8–10 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Aasia mägistel aladel, sealhulgas Afganistanis, Mongoolias ja Himaalaja piirkonnas. Bergeenia tunneb ära tema suurte, ümarate või südajate, nahkjate ja sageli läikivate igihaljaste või talihaljaste lehtede järgi, mis paiknevad lihakatel vartel. Need lehed on andnud taimele ka tema ingliskeelsed rahvapärased nimetused nagu “elephant’s ears” (elevandi kõrvad), “heartleaf” (südameleht) ja “pig squeak” (sea kiunatus – viitab helile, mis tekib lehtede hõõrumisel). Teaduslik nimetus Bergenia on antud 18. sajandil elanud Saksa botaaniku ja arsti Karl August von Bergeni auks.

Bergeeniad on hinnatud oma vastupidavuse ja vähenõudlikkuse poolest. Nad pakuvad aias struktuuri ja tekstuuri aastaringselt, olles eriti silmapaistvad kevadel, kui ilmuvad nende kellukjad, roosad, punased või valged õied, mis on koondunud tihedatesse kännastesse ja kõrguvad lehestiku kohal.

Kasvatamine ja Ajalugu

Bergeeniate kasvatamise ajalugu ulatub sajandite taha. Kuigi nende looduslik levila asub Aasias, jõudsid nad Euroopa aedadesse tänu taimeküttidele ja botaanikutele. Eestis on bergeeniaid kasvatatud juba pikka aega, olles üks klassikalistest “vanaema aia” taimedest. Nende populaarsus tuleneb eelkõige nende erakordsest vastupidavusest Eesti muutlikule kliimale, sealhulgas külmadele talvedele. Mõned liigid taluvad pakast kuni -35°C.

Bergeeniad on kohanenud kasvama erinevates tingimustes, mis peegeldab nende mägist päritolu. Nende vähenõudlikkus mullastiku ja valguse suhtes on teinud neist hinnatud taimed nii kodu- kui ka avalikus haljastuses. Nad on pikaealised taimed, mis võivad ühel kasvukohal püsida isegi kuni 20 aastat ilma erilise hooleta.

Bergeenia Paljundamine

Bergeeniaid on suhteliselt lihtne paljundada ning selleks on mitu meetodit:

1. Puhma jagamine: See on kõige levinum ja lihtsam viis bergeeniate paljundamiseks. Parim aeg jagamiseks on kevadel pärast õitsemist või varasügisel (augusti lõpp, september). Taim kaevatakse ettevaatlikult üles ning risoom (maa-alune vars) jagatakse terava noa või labidaga osadeks nii, et igale osale jääks vähemalt üks lehekodarik ja piisavalt juuri. Uued taimed istutatakse kohe soovitud kasvukohta või potti. Jagamise teel paljundatud taimed hakkavad sageli õitsema juba samal või järgmisel aastal. Mõningaid madalakasvulisi bergeeniaid võib jagada kogu kasvuperioodi vältel.
2. Risoomipistikud: Pärast õitsemist võib pika, roomava risoomi lõigata 10–20 cm pikkusteks tükkideks, tagades, et igal tükil on vähemalt 3 punga. Need pistikud istutatakse kohevasse mulda 2–4 cm sügavusele ja hoitakse niiskena. Juurdumise soodustamiseks võib kasutada juurekasvustimulaatorit.
3. Seemnetega paljundamine: Bergeeniaid saab paljundada ka seemnetega, kuigi see meetod on aeganõudvam ja sordiehtsad taimed ei pruugi sel viisil paljuneda, eriti hübriidsortide puhul. Seemned külvatakse kevadel (aprill-mai) ettekasvatuseks siseruumides või juunis-juulis otse kasvukohale. Seemned vajavad idanemiseks valgust, seega neid ei kaeta mullaga, vaid surutakse kergelt vastu tihendatud mullapinda. Külvinõu kaetakse klaasi või kilega, et hoida niiskust, ja asetatakse valgusküllasesse kohta (umbes 15–24°C). Idanemine võtab aega umbes kolm nädalat. Taimi tuleb regulaarselt õhutada ja ettevaatlikult piserdada. Ettekasvatatud taimed pikeeritakse (istutatakse harvem) ja istutatakse püsivale kasvukohale suve lõpus või sügisel, jättes taimede vahekauguseks umbes 30–35 cm. Seemnest kasvatatud taimed hakkavad õitsema tavaliselt kolmandal või neljandal aastal.

Kuidas Bergeeniaid Kasvatada

Bergeenia kasvatamine on üldiselt lihtne, kuid optimaalsete tulemuste saavutamiseks tasub arvestada mõningate aspektidega.

• Siseruumides või õues: Bergeenia on eelkõige õuetaim. Ta on vastupidav ja külmakindel ning vajab õues kasvamiseks vähe hoolt. Kuigi teda saab kasvatada ka avarates pottides või konteinerites terrassil või rõdul, ei ole ta tüüpiline toataim. Konteineris kasvatamisel tuleb tagada hea drenaaž ja piisav mullaruumi.
• Varjus või päikese käes: Bergeenia on valguse suhtes väga tolerantne. Ta kasvab hästi nii täispäikeses, poolvarjus kui ka täisvarjus. Ideaalne kasvukoht on siiski poolvari, kus muld püsib piisavalt niiske. Sellistes tingimustes on taim kõige lopsakam ja lehestik säravalt roheline. Täispäikeses kasvades õitseb bergeenia rikkalikumalt, kuid lehestik võib muutuda nirumaks, eriti kui napib niiskust. Lehed võivad omandada pruunika või punaka tooni, mis mõne sordi puhul ongi soovitud efekt. Väga sügavas varjus võivad lehevarred valguse poole püüeldes välja venida ja lehed muutuda heleroheliseks.
• Muld ja multš: Bergeeniad ei ole mullastiku suhtes väga nõudlikud ja kasvavad hästi mitmesugustel muldadel, sealhulgas savikatel ja kuivematel pindadel. Siiski eelistavad nad huumusrikast, viljakat, parasniisket ja hea drenaažiga mulda. Rasked savimullad, mis hoiavad liigselt niiskust, võivad probleeme tekitada, eriti talvel. Lahjas mullas jääb kasv kiduramaks. Istutamisel võib kasutada kvaliteetset aiamulda või spetsiaalset püsikumulda. Multšimine orgaanilise materjaliga, nagu kompost või puukoor, aitab hoida mulla niiskust, pärsib umbrohu kasvu ja rikastab mulda toitainetega. Kevadel võib taimede ümber lisada õhukese kihi kompostimulda.
• Kastmine: Äsja istutatud taimed vajavad regulaarset kastmist, kuni nad on hästi juurdunud. Edaspidi on bergeeniad üsna põuakindlad tänu oma paksudele risoomidele ja nahkjatele lehtedele, mis aitavad niiskust säilitada. Siiski, kuivadel perioodidel, eriti kevadel enne õitsemist ja päikeselises kasvukohas, tuleks neid mõõdukalt kasta. Piisav niiskus tagab lopsakama kasvu ja pikema õitsemisaja. Vältida tuleks mulla pikaajalist läbivettimist, kuna see võib soodustada juuremädaniku teket. Konteinerites kasvavaid bergeeniaid tuleb kasta sagedamini kui peenras kasvavaid.
• Väetamine: Bergeeniad on vähenõudlikud ka väetamise suhtes. Kui muld on piisavalt viljakas, ei pruugi nad lisaväetamist vajadagi. Liigne väetamine, eriti lämmastikurikas väetis, võib soodustada lopsakat lehekasvu õitsemise arvelt. Mõõdukas väetamine kevadel kompleksväetisega või orgaanilise väetisega (nt kompost) aitab tagada hea kasvu ja rikkaliku õitsemise. Väetamist tuleks vältida suve lõpus ja sügisel, et taim saaks rahulikult talveks valmistuda. Kevadel võib taimi ka lubjata, eriti kui muld on happeline.
• Istutamine ja ümberistutamine: Parim aeg bergeeniate istutamiseks ja ümberistutamiseks on kevadel või sügisel. Istutamisel tuleks jätta taimede vahele piisavalt ruumi, tavaliselt 35–40 cm, kuna nad kasvavad aja jooksul laiusesse ja moodustavad tihedaid puhmikuid. Istutusauk peaks olema piisavalt suur, et mahutada taime juurepall. Pärast istutamist tuleb taime korralikult kasta. Ümberistutamine on vajalik siis, kui puhmik muutub liiga tihedaks, keskelt tühjaks või kui risoomid kerkivad liialt mullapinnale ja õitsemine väheneb. See toimub tavaliselt iga 3–5 aasta tagant. Vana taim kaevatakse üles, jagatakse tervemateks osadeks ja istutatakse värskesse mulda tagasi.

Kasvatamise Nipid

• Lehtede värvus: Bergeenia lehtede värvus võib varieeruda sõltuvalt sordist, kasvukohast ja aastaajast. Päikeselises ja kuivemas kohas muutuvad lehed sageli punakamaks või pronksjaks, eriti sügisel ja talvel. See võib olla väga dekoratiivne. Kui soovite säilitada sügavrohelist lehestikku, valige poolvarjuline ja niiskem kasvukoht.
• Õitsemise soodustamine: Rikkalikuma õitsemise tagab päikeseline kasvukoht ja mõõdukas kevadine väetamine fosfori- ja kaaliumirikka väetisega. Vanade, väljaveninud risoomide eemaldamine ja puhma noorendamine jagamise teel aitab samuti õitsemist parandada.
• Pikaealisus: Bergeeniad on väga pikaealised. Ärge kiirustage neid välja kaevama, kui nad tunduvad veidi räsitud. Sageli piisab vanade lehtede eemaldamisest ja kergest hooldusest, et nad taastuksid.
• Kombineerimine: Tänu oma suurtele lehtedele loovad bergeeniad kauni kontrasti peenemalehiste taimedega nagu kõrrelised, [sõnajalad](https://rohelinekodu.ee/sonajalg-aias-ja-toas-praktilised-nouanded/) või astilbed.

Pügamine ja Hooldus

Bergeenia hooldus on minimaalne. Peamine hooldustöö on kevadel vanade, talvel kahjustada saanud või pruuniks muutunud lehtede eemaldamine. See annab ruumi uutele lehtedele ja hoiab taime välimuse korras. Kuigi lehed on igihaljad, kasvatab taim kevadel sageli uue lehestiku.

Pärast õitsemist võib äraõitsenud õisikuvarred eemaldada, et suunata taime energia lehtede ja risoomide kasvu. See hoiab ka peenra puhtamana.

Rohimine on vajalik, kuid kuna bergeeniad moodustavad tiheda pinnakatte, siis umbrohtudel on nende all raske kasvada, eriti kui taimed on hästi sisse kasvanud.

Üle Talvitamine

Bergeeniad on Eesti kliimas väga vastupidavad ja taluvad hästi külma, mõned liigid isegi kuni -35°C. Nad ei vaja tavaliselt talvekatet. Nende suured nahkjad lehed talvituvad sageli lume all ja pakuvad ise risoomile mõningast kaitset. Sügisel omandavad paljude sortide lehed atraktiivse punaka, bronksja või purpurse tooni, mis püsib läbi talve.

Konteinerites kasvatatavaid bergeeniaid tuleks siiski külma eest kaitsta, kuna nende juured on külmakahjustustele vastuvõtlikumad kui peenras kasvavatel taimedel. Konteinerid võib viia jahedasse, kuid külmavabasse ruumi (nt garaaž, kelder) või mässida soojustusmaterjali sisse ja asetada vastu seina varjulisemasse kohta.

Varakevadel võib hiline öökülm kahjustada noori võrseid või õiepungi. Kui on oodata tugevat öökülma, võib taimi kattelooriga kaitsta. Samuti võib kevadine ere päike kahjustada igihaljaid lehti, eriti kui maapind on veel külmunud ja taim ei saa vett kätte (füsioloogiline kuivus). Sellisel juhul võib taimi varjutada kuuseokste või varjutuskangaga.

Erinevad Liigid ja Sordid

Eesti aedades kasvatatakse peamiselt kahte liiki bergeeniaid ja nende arvukaid sorte ning hübriide:

1. Südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia): Nagu nimigi ütleb, on selle liigi lehed südaja kujuga, ümarad ja nahkjad. Õied on tavaliselt roosad ja ilmuvad mais-juunis. Lehed muutuvad sügisel sageli punakaks. See on üks levinumaid ja vastupidavamaid liike.

Sorte:

• ‘Purpurea’: Punased õied pikkadel vartel.
• ‘Perfecta’: Kõrgemakasvuline, redisepunaste õitega.
• ‘Rotblum’: Intensiivselt roosakaspunaste õitega, lehed muutuvad talvel punaseks.
• ‘Silberlicht’: Valged õied, mis vananedes muutuvad õrnalt roosakaks.
• ‘Winterglut’ (‘Winter Glow’): Lillakasroosad õied, lehed muutuvad sügisel ja talvel eriti dekoratiivseks punaseks.
• ‘Baby Doll’: Kompaktne, madalamakasvuline sort heleroosade õitega.

2. Kahelehine ehk Paksulehine bergeenia (Bergenia crassifolia): Pärineb Siberist. Lehed on suured, ümarovaalsed või äraspidimunajad, paksud ja nahkjad. Õitseb mais, õied on roosad kuni lillakad. Seda liiki on ajalooliselt kasutatud parkainete saamiseks ja ka ravimtaimena (valmistatud teed nimetatakse “Siberi teeks” või “Mongoolia teeks”). Lehed talvituvad lume all ja muutuvad sageli pronksjaks või purpurseks.

3. Hübriidsed bergeeniad (Bergenia x hybrida): Paljud populaarsed sordid on erinevate liikide ristandid, mis on aretatud paremate omaduste (õievärv, lehekuju, sügisvärvus, kompaktsus) saavutamiseks.

Sorte:

• ‘Eroica’: Rohelised lehed pronksja varjundiga, roosad õied.
• ‘Herbstblüte’ (‘Autumn Flower’): Võib õitseda mitu korda hooaja jooksul, roosad õied.
• ‘Bressingham White’: Valgete õitega sort.
• ‘Abendglut’ (‘Evening Glow’): Pooltäidisõied, tumeroosad kuni punased.
• ‘Lunar Glow’: Kreemikaskollaste õitega, lehed kevadel laimirohelised, sügisel punakad.
• ‘Eden’s Dark Margin’: Teravroosad õied, lehed rohelised pronksja üleminekuga ja tumeda servaga.
• ‘Dragonfly ‘Spring Fling”: Erkroosad õied, lehestik tumepunane kuni mustjaspunane sügisel.

Lisaks neile on olemas ka teisi liike, nagu Ussuuri bergeenia (Bergenia pacifica), mis on mõõtmetelt väiksem, ja ripsmeline bergeenia (Bergenia ciliata), mille lehed on kergelt karvased.

Erinevad kasutusviisid

Bergeeniad on mitmekülgsed aiataimed, mida saab kasutada mitmel moel:

• Pinnakattetaim: Oma suurte lehtede ja laiuva kasvu tõttu sobivad bergeeniad suurepäraselt pinnakatteks, eriti suurematele aladele, nõlvadele ja puude ning põõsaste alla, kus teised taimed ei pruugi hästi kasvada. Nad aitavad tõhusalt umbrohtu alla suruda.
• Peenraääristus: Madalamakasvulised sordid sobivad hästi peenarde ja teeradade ääristamiseks, luues selge ja püsiva piirjoone.
• Massistutused: Suuremate gruppidena istutades mõjuvad bergeeniad väga efektselt, eriti kui kombineerida erineva lehekuju ja õievärviga sorte.
• Kiviktaimla: Madalad ja kompaktsed sordid leiavad koha ka kiviktaimlas, kus nende nahkjad lehed pakuvad kontrasti kividele ja teistele alpitaimedele.
• Veekogude kaldad: Bergeeniad taluvad niiskemat pinnast (kuid mitte seisvat vett) ja sobivad seetõttu ka tiikide ja ojade kallaste haljastamiseks.
• Konteineraiandus: Neid saab edukalt kasvatada suurtes pottides ja konteinerites terrassidel ja rõdudel.
• Lõikelill: Bergeenia õisikud sobivad ka lõikelilleks, kuigi nad ei püsi vaasis väga kaua. Mõne sordi puhul kasutatakse lilleseadetes ka nende suuri dekoratiivseid lehti.
• Avalik haljastus: Tänu oma vastupidavusele ja vähesele hooldusvajadusele kasutatakse bergeeniaid sageli parkides ja muudel avalikel haljasaladel.
• Kalmistuhaljastus: Vähenõudlikkuse ja igihalja lehestiku tõttu sobivad nad hästi ka kalmudele istutamiseks.
• Ravimtaim: Ajalooliselt on, eriti kahelehist bergeeniat, kasutatud rahvameditsiinis. Selle lehtedest ja risoomist valmistatud tõmmistel ja ekstraktidel on leitud olevat põletikuvastaseid, antibakteriaalseid ja kootavaid omadusi. Talvitunud ja pruuniks tõmbunud lehtedest on tehtud toniseerivat teed.

Sobivad kaaslastaimed

Bergeenia suured, ümarad lehed pakuvad suurepärast kontrasti paljude teiste taimede kuju ja tekstuuriga. Nad sobivad hästi kokku:

• Kõrrelistega: Dekoratiivsete kõrreliste õhuline tekstuur ja püstine kasvuvorm (nt kastikud, sinihelmikad).
• Sõnajalgadega: Sõnajalgade pitsilised lehed loovad kauni kontrasti bergeenia massiivsete lehtedega (nt naistesõnajalg, laanesõnajalg).
• Hostadega: Erineva suuruse ja värviga hostalehed täiendavad bergeeniaid hästi, eriti varjulisemates aiaosades.
• Kevadiste sibullilledega: Nartsissid, tulbid ja krookused õitsevad sageli samal ajal või veidi varem kui bergeeniad, pakkudes värvi enne bergeenia õitsemist. Bergeenia lehed aitavad hiljem katta sibullillede närbuvat lehestikku.
• Teiste varju- ja poolvarjutaimedega: Astilbed, brunnerad (kaukasuse lõosilm), kopsurohud, epimeediumid, kurerehad, lumeroosid.
• Püstise kasvuga püsililled: Iirised, päevaliiliad, laudleht, rodgersia – nende vertikaalsed jooned või suured, kuid teistsuguse kujuga lehed loovad huvitavaid kooslusi.
• Madalad pinnakattetaimed: Akakapsas, metspipar, valdsteinia võivad kasvada bergeeniate ees või vahel.