Kukehari – Vastupidav Kaunitar Sinu Aias

Sissejuhatus – Mis taimega tegu on?

Kukehari (perekond Sedum) kuulub paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda, mis viitab kohe ühele tema peamisele omadusele – lihakatele, vett säilitavatele lehtedele. See kohastumus võimaldab Kukehari liikidel ellu jääda ja õitseda ka üsna karmides tingimustes, sealhulgas kuivadel ja päikesepaistelistel kasvukohtadel. Maailmas tuntakse Kukehari peamiselt ingliskeelse nimetuse Stonecrop all, mis viitab otse tema võimele kasvada kivistel ja kehvadel pindadel.

Kukehari perekond on äärmiselt liigirikas, hõlmates sadu liike, mis varieeruvad madalatest, maadligi hoidvatest pinnakattetaimedest kuni kõrgete, püstiste puhmikuteni. Nende välimus võib olla väga erinev – lehtede värvus varieerub rohelisest ja hallikas-sinisest kuni kollase, pronksja ja isegi tumepunaseni. Õied on tavaliselt väikesed, tähekujulised ja koondunud tihedatesse õisikutesse, pakkudes värve valgest ja kollasest kuni roosa ja punase eri varjunditeni. Just see mitmekesisus ja vähenõudlikkus teevad Kukaharjast ideaalse valiku nii algajale aednikule kui ka kogenud rohenäpule.

Kasvatamine ja Ajalugu

Kukehari liike leidub looduslikult peamiselt põhjapoolkeral – Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, kus nad asustavad mägiseid alasid, kiviseid nõlvu, kuivi niite ja isegi müüre. Nende vastupidavus ja kohanemisvõime erinevate keskkondadega on aidanud neil laialt levida.

Ajalooliselt on mõningaid Kukehari liike kasutatud rahvameditsiinis haavade raviks või põletike leevendamiseks, kuigi tänapäeval on nende peamine väärtus iluaianduses. Aiandusse jõudsid Kukehari liigid tänu oma dekoratiivsusele ja vähenõudlikkusele. Eriti populaarseks muutusid nad kiviktaimlate rajamise levikuga ning hiljem ka kuivade ja päikesepaisteliste peenarde kujundamisel. Viimastel aastakümnetel on Kukehari saanud tähelepanu ka kui suurepärane taim haljaskatuste rajamiseks, kuna ta talub hästi katustel valitsevaid ekstreemseid tingimusi – päikest, tuult ja vähest mulda.

Eesti aedades on Kukehari olnud hinnatud taim juba pikka aega, eriti talukultuuris, kus just vastupidavad ja vähest hoolt nõudvad taimed olid au sees. Tänapäeval leiab aianduspoodidest ja puukoolidest laia valiku erinevaid Kukehari liike ja sorte, mis võimaldavad luua aeda põnevaid ja kaua õitsevaid kompositsioone.

Paljundamine

Kukehari on üldiselt väga lihtne paljundada, mis on üks tema populaarsuse põhjuseid. Peamised meetodid on seemnetega, jagamise teel ja pistikutega.

• Seemnetest: Kukehari paljundamine seemnetest on täiesti võimalik, kuid see nõuab rohkem aega ja kannatust kui teised meetodid. Seemned on tavaliselt väga väikesed ja vajavad idanemiseks valgust, seega tuleks need külvata niiske mullapinnale ja mitte mullaga katta. Külvata võib kevadel kasvuhoonesse või avamaale. Tuleb arvestada, et sordiehtsad taimed ei pruugi seemnetest tulles alati oma vanemate omadusi säilitada, eriti hübriidsortide puhul. Seetõttu kasutavad hobiaednikud seda meetodit harvemini kui jagamist või pistikuid, välja arvatud juhul, kui soovitakse kasvatada looduslikke liike või eksperimenteerida.
• Jagamise teel: See on üks lihtsamaid ja kiiremaid viise Kukehari paljundamiseks, eriti puhmikut moodustavate liikide puhul (nagu verev kukehari). Parim aeg jagamiseks on kevadel, kui taim alustab kasvu, või varasügisel pärast õitsemist. Taim kaevatakse ettevaatlikult üles ja juurepall koos puhmikuga jagatakse terava labida või noaga väiksemateks osadeks. Igal osal peavad olema nii juured kui ka kasvupungad või varred. Saadud tükid istutatakse kohe uude kasvukohta ja kastetakse korralikult sisse. Jagamine aitab ka vanemaid, keskelt tühjaks jäävaid puhmikuid noorendada.
• Pistikute teel (Lõikamise teel): Kukehari on pistikutest paljundamisel lausa legendaarselt lihtne. Seda meetodit saab kasutada peaaegu kõigi Kukehari liikide puhul. Kõige levinum on varrepistikute tegemine.
  • Varrepistikud: Lõika tervelt taimelt umbes 5-10 cm pikkune varrejupike. Eemalda alumised lehed ja torka pistik niiskesse, hästi vett läbilaskvasse mulda või liiva-mulla segusse. Hoia muld kergelt niiske ja aseta pistikud sooja, valgesse kohta, kuid mitte otsese päikese kätte. Juured tekivad tavaliselt mõne nädalaga. Paljud Kukehari liigid juurduvad nii kergesti, et pistiku võib lihtsalt mulda torgata ja nad hakkavadki kasvama. Mõned madalakasvulised liigid juurduvad isegi siis, kui murdunud varretükk lihtsalt mullapinnale kukub.
  • Lehepistikud: Mõnede liikide puhul on võimalik paljundamine ka lehepistikutega. Terve, lihakas leht eemaldatakse ettevaatlikult varre küljest ja asetatakse niiskele mullapinnale. Lehe alusele tekivad aja jooksul väikesed taimed. See meetod on aeganõudvam kui varrepistikud.

Pistikute tegemine on eriti hea viis saada kiiresti palju taimi näiteks pinnakatte rajamiseks või olemasolevate sortide paljundamiseks, tagades, et uued taimed on emataimega identsed.

Kuidas Kasvatada

Kukehari kasvatamine on üldiselt lihtne, kui pidada silmas mõningaid põhilisi nõudeid.

• Siseruumides või õues: Valdav enamus Eestis kasvatatavaid Kukehari liike ja sorte on mõeldud õues kasvatamiseks. Nad on külmakindlad ja vajavad loomulikku valguse ja temperatuuri vaheldumist. Mõningaid väiksemaid ja õrnemaid troopilisi või subtroopilisi Kukehari liike (mida Eestis looduslikult ei kohta ja mis pole külmakindlad) võib kasvatada toataimedena, kuid nad vajavad väga valget kasvukohta, näiteks lõunapoolset aknalauda, ja head õhuringlust. Enamik aias populaarseid liike ei sobi pikaajaliseks toas kasvatamiseks.
• Varjus või päikese käes: See on Kukehari kasvatamise üks võtmeküsimusi. Enamik Kukehari liike armastab täispäikest. Päikesepaistelises kasvukohas on nende kasv kompaktsem, lehtede värvus intensiivsem (eriti värviliste lehtedega sortidel) ja õitsemine rikkalikum. Nad taluvad ka kerget poolvarju, eriti kuumematel pärastlõunatel, kuid sügavas varjus muutuvad taimed väljaveninuks, nõrgaks, õitsevad vähe või üldse mitte ning on vastuvõtlikumad haigustele ja kahjuritele. Seega, vali Kukehari jaoks aias kõige päikesepaistelisem koht, mis võimalik.
• Muld ja multš: Teine kriitiline tegur on hea drenaaž. Kukehari ei talu seisvat vett ega liigniiskust, eriti talvel. Muld peaks olema vett hästi läbilaskev. Ideaalne on kerge liivane või kruusane aiamuld. Raske savimulla puhul tuleks istutusauku lisada liiva, peenikest kruusa või komposti, et parandada mulla struktuuri ja vee äravoolu. Mulla happesuse suhtes on nad üsna leplikud, eelistades neutraalset kuni kergelt aluselist mulda.
  • Multš: Orgaaniline multš (nagu koorepuru või puulehed) võib Kukehari ümber hoida liiga palju niiskust, mis võib soodustada mädanike teket, eriti taime kaelal. Seetõttu on Kukehari ümber sageli parem kasutada mineraalset multši, nagu peenike kruus, killustik või jäme liiv. See aitab hoida taime kaela kuivana, takistab umbrohu kasvu ja näeb ka kena välja, eriti kiviktaimlas.
• Kastmine: Kukehari on tänu oma vett säilitavatele lehtedele väga põuakindel. Pärast istutamist ja juurdumise ajal vajavad nad regulaarsemat kastmist, kuid juba kohanenud taimed saavad hästi hakkama ka pikemate kuivaperioodidega. Kasta tuleks siis, kui muld on korralikult läbi kuivanud. Parem on kasta harvemini, aga põhjalikult, kui tihti ja vähe. Liigne kastmine on üks peamisi põhjuseid, miks Kukehari kasvatamine ebaõnnestub. Pottides kasvatades tuleb samuti lasta mullal kastmiskordade vahel kuivada. Talvel on eriti oluline, et muld ei oleks liiga märg.
• Väetamine: Kukehari on vähenõudlik ka toitainete suhtes ja eelistab pigem kehvemat mulda. Liigne väetamine, eriti lämmastikurikka väetisega, muudab taimed lopsakaks, kuid nõrgaks, venivaks ja vastuvõtlikuks haigustele ning võib põhjustada nende lamandumist. Tavaliselt piisab, kui kevadel lisada mullale veidi komposti või kasutada väga lahjat täisväetise lahust. Kehvemal mullal võib kord aastas kevadel anda aeglaselt lahustuvat väetist. Reeglina kehtib põhimõte: vähem on parem.
• Istutamine ja ümberistutamine: Parim aeg Kukehari istutamiseks on kevadel või varasügisel, et taimed jõuaksid enne talve korralikult juurduda. Istutusauk peaks olema piisavalt suur, et juurepall vabalt ära mahuks. Taim istutatakse samale sügavusele, nagu ta oli potis. Istutustihedus sõltub liigist ja sordist – madalad pinnakattetaimed istutatakse tihedamalt, kõrged puhmikud vajavad rohkem ruumi. Pärast istutamist tuleb taime korralikult kasta.
  • Ümberistutamist vajavad Kukehari taimed harva. Tavaliselt tehakse seda siis, kui puhmik on muutunud liiga suureks või keskelt tühjaks jäänud. Ümberistutamine on hea võimalus taime jagamiseks.

Pügamine ja Hooldus

Kukehari on üldiselt väga vähest hooldust vajav taim. Peamine hooldustöö on seotud vanade varte eemaldamisega.

• Kevadine tagasilõikus: Kõrgekasvulistel, sügisel õitsevatel Kukehari sortidel (nagu verev kukehari ja selle sordid) lõigatakse eelmise aasta kuivanud varred varakevadel enne uute võrsete ilmumist maapinna lähedalt maha. Seda võib teha ka hilissügisel, kuid talveks jäetud varred pakuvad siiski silmailu ja kaitset.
• Madalakasvulised liigid: Need ei vaja tavaliselt regulaarset tagasilõikust. Piisab, kui eemaldada kuivanud või kahjustatud taimeosad. Kui pinnakate muutub liiga laialivalguvaks või hõredaks, võib seda kevadel veidi kärpida, et soodustada tihedamat kasvu.
• Surnud õite eemaldamine (Deadheading): Pärast õitsemist võib närbunud õisikud ära lõigata, et taim näeks korrektsem välja, kuid nagu mainitud, on paljudel sortidel kuivanud õisikud dekoratiivsed ja neid ei pea eemaldama.

Muud hooldustööd hõlmavad peamiselt umbrohu eemaldamist taime ümbert, eriti noorte taimede puhul, ja vajadusel kahjurite või haiguste tõrjet.

Üle Talvitamine – Kuidas külma ilmaga toime tulla

Enamik Eestis levinud Kukehari liike ja sorte on meie kliimas väga hea külmakindlusega ja talvituvad avamaal probleemideta. Nende peamine vaenlane talvel ei ole mitte külm, vaid liigniiskus. Seetõttu on hea drenaažiga kasvukoht talvekindluse tagamisel ülioluline. Märjas ja halvasti vett läbilaskvas mullas võivad juured talvel külmuda ja mädanema minna.

• Avamaal: Veendu, et kasvukoht oleks hea drenaažiga. Talvekatet Kukehari tavaliselt ei vaja. Nagu mainitud, aitavad talveks püsti jäetud varred püüda lund, mis pakub taime alusele täiendavat kaitset.
• Konteinerites: Konteinerites kasvatatavad Kukehari taimed on külma suhtes tundlikumad, kuna juured ei ole maapinna poolt kaitstud. Talveks tuleks potid viia kohta, kus need on kaitstud kõige karmimate tuulte ja liigse niiskuse eest (nt seina äärde, katuse alla). Võib ka poti maasse kaevata või mässida poti ümber soojustusmaterjali (nt mullikilet, kotiriiet). Oluline on tagada, et potis olev muld ei muutuks läbimärjaks ja jäätuks. Väga väikesed või õrnemad sordid võib viia valgesse, jahedasse (0…+5 °C) ruumi, näiteks keldrisse või garaaži, kus nad talvituvad minimaalse kastmisega.

Erinevad Liigid ja Sordid

Kukehari mitmekesisus on hämmastav. Siin on mõned Eestis levinumad ja populaarsemad liigid ja sordid, jagatuna kasvukuju järgi:

Erinevad kasutusviisid

Sobivad kaaslastaimed

Ohustavad Kahjurid ja Haigused