Krookused Eesti aias: Värviküllased kevadekuulutajad ja sügisesed üllatajad
Avasta ühed esimesed kevadekuulutajad ja sügise viimased värvilaigud
Kas oled märganud neid väikeseid, aga silmatorkavaid õisi, mis vahel isegi lumest välja piilusid, kui talv veel päriselt lahkuda ei tahtnud? Või ehk oled üllatunud, nähes sügisel aias õitsmas midagi, mis meenutab kevadlilli? Need on krookused – Eesti aedade tagasihoidlikud, kuid visa hingega iludused.
Kevadised värvilaikud – esimesed pärast talve
Krookused on ühed esimesed õitsejad meie aedades, mis julgevad oma pead tõsta juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Pärast pikka talve, kui loodus alles ärkab, toovad nende erksad lilla, kollased ja valged õied tõelist värvirõõmu.
Kevadised krookused pole pelgalt kenad vaadata – nad on ka esimesed toiduallikad ärkvel mesilastele ja teistele tolmeldajatele. Varakevadel, kui õietolmu napib, pakuvad krookused väärtuslikku tuge meie väikestele aiaabilistele.
Mis teeb krookuse krookuseks?
Krookused võivad näida tavapäraste sibullilledena, kuid tegelikult kasvavad nad mugulsibulast ehk kormist. See ümmargune, seest täis ja paberja kestaga kaetud paksend on krookuse ellujäämise saladus – see talletab toitaineid, aidates taimel talve üle elada ja kevadel kiiresti õide puhkeda.
Botaaniliselt kuuluvad krookused võhumõõgaliste sugukonda, samasuguse perekonna alla kui näiteks iiris. Maailmas leidub umbes 100 krookuse liiki, mis looduslikus keskkonnas kasvavad Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. Eestisse on nad jõudnud kultuurliikidena ja kaunistanud meie aedu juba alates 18. sajandist.
Kevadkrookuste meelespea: Liigid ja sordid, mis Eestis hästi kasvavad
Eesti kliima, mis kõigub USDA külmakindluse vööndites 5a kuni 8a (piirkonnast sõltuvalt), sobib üllatavalt hästi krookustele. Krookused vajavad korralikuks õitsemiseks külma talveperioodi – vähemalt 10 nädalat alla 7°C temperatuuri. Just sellepärast tunnevad nad end meie kliimas hästi ja tulevad toime ka karmimates talvedes.
Eesti aednikule soovitan järgmisi kevadkrookuste liike ja sorte:
Lumikrookused (Crocus chrysanthus)
Need on tuntud oma vastupidavuse poolest ja sageli õitsevad otse läbi lume.
- ‘Snow Bunting’ – valge kollase kurguga, väga varajane
- ‘Cream Beauty’ – kreemikas kollane
- ‘Lady Killer’ – lilla valge äärega
- ‘Orange Monarch’ – ereoranž
Varajased krookused (Crocus tommasinianus)
Neid kutsutakse hellitavalt “tommideks” ja nad on suurepärased naturaliseerumiseks.
- ‘Ruby Giant’ – suur punakaslilla
- ‘Lilac Beauty’ – kahvatust lavendlilillast punakaslillani
- ‘Whitewell Purple’ – peenike lilla hõbedase keskosaga
Hollandi krookused (Crocus vernus)
Suuremate, tassikujuliste õitega sordid, mis õitsevad pisut hiljem.
- ‘Jeanne d’Arc’ – puhas valge
- ‘Flower Record’ – elav lilla
- ‘King of the Striped’ – triibuline
- ‘Yellow Mammoth’ – sügav kollane
Sügisesed üllatajad – kui aed hakkab talveunne vajuma
Vähem tuntud, kuid sama võluvad on sügisese õitsemisega krookused, mis näitavad oma ilu septembrist oktoobrini, kui enamik aia õisi on juba närbumas. Need krookused toovad ootamatut värvi just siis, kui aed seda kõige rohkem vajab.
Safrankrookus (Crocus sativus)
See on mitte ainult ilus lilla õiega taim, vaid ka maailmakuulsa vürtsi safrani allikas. Safran ehk krookuse punased emakasuudmed on üks maailma kallimaid vürtse. Eesti kliimas võib safrankrookus hästi kasvada eriti rannikualadel ja saartel (külmakindluse vööndid 6-9), kuid vajab külmemates kohtades talveks lisakaitset.
Teised sügisese õitsemisega soovitused
- Crocus speciosus – ilusad violetsed õied
- Crocus pulchellus – õrnad lavendlilillad õied
Tähelepanu! Ära aja segamini sügiskrookustega
Oluline on teada vahet tõeliste sügisese õitsemisega krookuste (perekond Crocus) ja taime vahel, mida tavaliselt nimetatakse “sügiskrookuseks” või “sügissafraniks” (Colchicum autumnale). Viimane pole tegelikult krookus, vaid kuulub hoopis liilialiste sugukonda ja – mis eriti oluline – on väga mürgine. Seda ei tohi kunagi segi ajada safrankrookusega, kui soovid safrani vürtsi koguda!
Istutamine: Millal ja kuidas?
Eesti aednikule on krookuste istutamise aeg oluline:
Kevadkrookused
Istuta sügisel, septembrist novembrini. Nii saavad nad talve jooksul vajaliku külmaperioodi. Parima tulemuse saavutad, kui istutad mugulsibulad kuu aja jooksul pärast nende ostmist.
Sügiskrookused
Istuta hilissuvel või varasügisel, juulist septembrini. Safrankrookuse puhul on Eesti jahedamas kliimas soovitatav istutada augusti lõpus või septembri alguses.
Ideaalne kasvukoht
Krookused armastavad päikest! Vali neile päikeseküllane või osaliselt varjuline koht. Kuna nad õitsevad varakevadel, sobib neile hästi ka kasvukoht lehtpuude all – õitsemise ajal on puud veel raagus ja päike pääseb taimedeni.
Eriti oluline on Eesti niiskes kliimas tagada hea drenaaž. Krookused ei talu liigniiskust ja nende mugulsibulad võivad kergesti mädanema hakata. Kui aias on raske savine muld, lisa istutamisel komposti ja kruusa või liiva. Liivmullad vajavad seevastu komposti, et parandada niiskuse säilivust.
Samm-sammult istutamine
- Istuta krookuste mugulsibulad 5-10 cm sügavusele, terav ots ülespoole
- Jäta mugulsibulate vahele 5-15 cm, sõltuvalt soovitud tihedusest
- Massistutuste jaoks on hea vahe umbes 7,5 cm
- Krookused näevad kõige paremad välja rühmadena – istuta vähemalt 3-9 mugulsibulat ühte kohta
- Pärast istutamist kasta mulda korralikult, et see mugulsibulate ümber setiks
Hooldamine: Kuidas tagada iga-aastane õitsemine
Krookused on küllaltki vähenõudlikud taimed, kuid mõned hoolduse põhitõed on siiski olulised:
Kastmine
Sügisel juurdumise ajal ja kevadel õitsemise ajal vajavad krookused piisavalt niiskust, eriti kui sademeid napib (umbes 1-2,5 cm vett nädalas). Vältida tuleks liigset kastmist, eriti suvisel puhkeperioodil, mil muld peaks saama kuivada.
Väetamine
Krookused pole suured toitainete tarbijad. Soovi korral võib varasügisel või hilistalvel anda kerge koguse tasakaalustatud sibulaväetist. Safrankrookuse puhul on hea rikastada mulda enne istutamist hästi kõdunenud kompostiga.
Talveks katmine
Enamik kevadkrookusi on Eestis piisavalt külmakindlad ja ei vaja erilist talvekaitset. Külmemates sisemaa piirkondades võib katta nad kergelt õlgede või hakitud lehtedega. Safrankrookuse istutamisel konteineritesse võib anumad tugevate külmade korral varjulisse kohta või siseruumidesse viia.
Oluline: Lehtede hoolitsus pärast õitsemist
Ära kunagi lõika ega niida krookuse lehti kohe pärast õitsemist! Lase lehtedel vähemalt 5-7 nädalat loomulikult kolletuda ja kuivada. See näib küll natuke korratu, kuid on hädavajalik, et mugulsibulad saaksid järgmise aasta õitsemiseks energiat varuda.
Kaitsmine kahjurite ja haiguste eest
Õnneks on krookused suhteliselt vastupidavad enamikele haigustele. Küll aga võivad Eestis probleeme tekitada:
- Närilised: Hiired ja mügrid võivad talvel mugulsibulaid süüa. Kaitseks võib istutusala katta peenikese traatvõrguga.
- Teod: Noored võrsed võivad saada kahjustatud tigude poolt. Neid saab käsitsi korjata või kasutada looduslikke tõrjevahendeid nagu kohvipaks.
- Oravad: Need pähklisõbrad võivad mugulsibulaid välja kaevata. Teaduslik fakt: Crocus tommasinianus sordid ei ole oravatele nii maitsvad kui teised krookused.
Paljundamine: Kuidas saada rohkem krookusi
Aja jooksul moodustavad krookused uusi tütarsibulaid, mis kasvavad õitsvateks taimedeks. Mõne aasta pärast võivad puhmad muutuda liiga tihedaks, mis vähendab õite arvu.
Kui märkad, et õitsemine väheneb, kaeva mugulsibulad pärast lehtede kuivamist varasuvel üles, eralda tütarsibulad ja istuta need uuesti umbes 15 cm vahedega. Need hakkavad tavaliselt õitsema 2-3 aasta pärast.
Kust osta?
Krookusesibulaid saab Eestis osta paljudest aianduskeskustest nagu Hansaplant, Gardest, Hortes, Juhani Puukool, aga ka suurematest ehituspoodidest nagu Bauhaus ja K-rauta. Veebipõhistest taimepoodidest pakuvad head valikut Aiasõber, Maarahvapood ja Nojus.
Kokkuvõtteks
Krookused on Eesti aias tänuväärne valik – need vastupidavad, kuid õrnad lilled toovad värvi nii varakevadel, kui loodus alles ärkab, kui ka sügisel, mil aed hakkab talveunne vajuma. Nende mitmekesisus värvides ja sortides, alates klassikalistest kevadkrookustest kuni haruldasemate sügiseste sortideni, annab aednikele palju võimalusi oma aedade kaunistamiseks.
Ja mis kõige olulisem – krookuste kasvatamine on jõukohane ka algajale aednikule. Nad on kohaliku kliimaga hästi kohanenud, vähenõudlikud ja toovad silmailu aastast aastasse. Olgu see siis esimene värviline õis peale talve või viimane õrn ilu enne külmade saabumist – krookused toovad kindlasti rõõmu igasse Eesti aeda.
Artikli autor soovitab: Kui tahad eriti kaunist varakevadist aeda, kombineeri krookused teiste varajaste sibullilledega nagu lumikellukesed, märtsikellukesed ja siniliiliad. Nii saad mitmekesise ja värviküllase varakevadise lillevaiba!
