Kurgirohi – Sinine Täht Aias ja Köögis

Sissejuhatus

Kurgirohi, ladinakeelse nimega Borago officinalis, on üks tähelepanuväärne ja mitmekülgne taim, mis pälvib tähelepanu nii oma välimuse kui ka kasutusvõimalustega. Teda tuntakse ka ingliskeelse nimega Borage. See Vahemere piirkonnast pärit üheaastane rohttaim on kergesti äratuntav oma karedakarvaliste, kergelt hallikasroheliste lehtede ja erksiniste, tähekujuliste õite poolest, mis ripuvad elegantselt allapoole. Kurgirohi pole mitte ainult kaunis lisand lillepeenrasse või ürdiaeda, vaid ka hinnatud kulinaarne ja ravimtaim, mille ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Tema kasvatamine on jõukohane ka algajale aednikule, pakkudes rõõmu nii silmale kui ka maitsemeelele ning meelitades aeda kasulikke putukaid.

Ajalugu ja Päritolu

Kurgirohu teekond algas Vahemere maades, kus teda tunti ja hinnati juba antiikajal. Nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid kurgirohtu julguse ja hea tuju taimeks. Rooma õpetlane Plinius Vanem kirjutas, et kurgirohi “ajab minema kurbuse ja toob alati rõõmu”. Usuti, et kurgirohu lisamine veinile annab joojale vaprust ja aitab unustada muresid. Seda kommet jätkasid ka keldi sõdalased enne lahingusse minekut.

Keskajal levis kurgirohi tänu munkadele ja ränduritele üle Euroopa. Seda kasvatati kloostriaedades nii ravim- kui ka köögiviljataimena. Teda kasutati köha, kurguvalu ja palaviku leevendamiseks ning arvati aitavat melanhoolia vastu. Legendi järgi olevat Neitsi Maarja pakkunud Jeesusele kurgirohuõitega kaunistatud jooki, mis muutis õied siniseks.

Inglismaal muutus kurgirohi eriti populaarseks Tudori ajastul. Seda lisati salatitesse, suppidesse ja jahutavatesse jookidesse, nagu Pimm’s Cup, milles ta on tänapäevani klassikaline koostisosa. Taime kurgitaoline maitse ja lõhn andsid talle ka eestikeelse nime. Läbi sajandite on kurgirohtu seostatud julguse, rõõmu ja hea tervise edendamisega, olles kindlalt kanda kinnitanud nii rahvameditsiinis kui ka aiakultuuris. Tänapäeval hinnatakse teda lisaks traditsioonilistele kasutusviisidele ka tema seemnetest saadava väärtusliku õli poolest.

Kasvatamine

Kurgirohu kasvatamine on üldiselt lihtne ja vähenõudlik tegevus, mistõttu sobib see suurepäraselt ka neile, kel aianduses varasemat kogemust napib. See jõuline taim kohaneb hästi erinevate tingimustega ja pakub rikkalikku saaki vähese vaevaga.

Kurgirohu Paljundamine

Kurgirohtu paljundatakse peaaegu eranditult seemnetega, kuna muud meetodid on kas ebaefektiivsed või ebapraktilised.

  • Seemnetest: See on kõige levinum ja lihtsam viis kurgirohu kasvatamiseks. Seemned on suhteliselt suured, mustad ja kortsulise pinnaga, mistõttu on neid kerge käsitseda. Seemned võib külvata otse kasvukohale pärast viimaseid kevadisi öökülmi, tavaliselt mais. Külvisügavus peaks olema umbes 1-1,5 cm. Seemned idanevad tavaliselt 7-14 päeva jooksul, sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest. Võib teha ka korduskülve iga 3-4 nädala tagant kuni suve keskpaigani, et tagada pidev värskete lehtede ja õite saak. Samuti võib seemned ette kasvatada siseruumides 3-4 nädalat enne väljaistutamist, kuid otsekülv on sageli eelistatum, kuna kurgirohul on sügavale tungiv sammasjuur, mis ei talu hästi ümberistutamist.
  • Jagamise teel: Kurgirohtu ei saa paljundada jagamise teel. Kuna tegemist on üheaastase taimega, millel on tugev keskne sammasjuur, mitte laiali roomav juurestik, ei ole tal puhmikut, mida saaks jagada. Taim sureb pärast õitsemist ja seemnete valmimist sügisel ära.
  • Pistikutest: Kuigi teoreetiliselt võib olla võimalik mõningaid rohttaimi paljundada pistikutest, ei ole see kurgirohu puhul levinud ega praktiline meetod. Taim kasvab seemnetest nii kiiresti ja lihtsalt, et pistikutega paljundamine ei paku eeliseid.

Seega, keskendu kurgirohu kasvatamisel seemnetega paljundamisele – see on kiire, lihtne ja tagab parima tulemuse.

Kuidas Kasvatada Kurgirohtu

Eduka kasvatamise võti peitub õigete tingimuste loomises, kuigi kurgirohi on üsna leplik taim.

  • Siseruumides või õues: Kurgirohi on eelkõige õuetaim. Ta kasvab üsna suureks (kuni 60-90 cm kõrguseks ja laiuseks) ning arendab sügava juurestiku, mistõttu sobib ta kõige paremini peenrasse või suurde, sügavasse konteinerisse. Siseruumides saab teda küll aknalaual seemnest ette kasvatada, kuid püsivaks kasvatamiseks vajab ta rohkem ruumi ja valgust, kui tavaline tuba pakkuda suudab. Kui kasvatada konteineris, vali anum, mis on vähemalt 30-40 cm sügav, et mahutada taime sammasjuur.
  • Varjus või päikese käes: Kurgirohi eelistab täispäikest, kus ta õitseb kõige rikkalikumalt ja kasvab kompaktsemaks. Samas talub ta ka kerget poolvarju, eriti kuumema kliimaga aladel. Poolvarjus võib taim venida veidi pikemaks ja õitseda vähem, kuid kasvab siiski rahuldavalt. Eesti suves on täispäikeseline kasvukoht ideaalne.
  • Muld ja multš: Kurgirohi ei ole mulla suhtes eriti nõudlik ja lepib ka kehvema pinnasega, kuid kõige paremini edeneb ta hästi kuivendatud, kergelt niiskes ja mõõdukalt viljakas mullas. Ideaalne on neutraalne kuni kergelt aluseline pH (6.0-7.5). Enne külvi või istutamist võib mulda segada veidi komposti, et parandada selle struktuuri ja toitainesisaldust. Raske savimulla korral tuleks lisada liiva või komposti drenaaži parandamiseks. Multšimine orgaanilise materjaliga (näiteks niidetud muru, põhk või kompost) aitab hoida mulla niiskust, pärssida umbrohtude kasvu ja hoida juured jahedamana.
  • Kastmine: Noored taimed ja seemikud vajavad regulaarset kastmist, et juurduda. Täiskasvanud taimed on põuakindlamad tänu oma sügavale juurestikule, kuid pikema kuivaperioodi ajal tuleks neid siiski kasta, et tagada lopsakas kasv ja rikkalik õitsemine. Parim on kasta hommikuti ja suunata vesi otse juurtele, vältides lehtede märjaks tegemist, mis võib soodustada seenhaiguste teket. Lase mulla pealmisel kihil kastmiskordade vahel kergelt kuivada, kuid ära lase taimel longu vajuda. Konteinerites kasvavad taimed vajavad sagedasemat kastmist kui peenras kasvavad.
  • Väetamine: Kurgirohi ei vaja üldjuhul palju lisaväetamist, eriti kui mulda on enne istutamist kompostiga rikastatud. Liigne lämmastikväetis soodustab küll lopsakat lehekasvu, kuid seda õite arvelt. Kui muld on väga toitainevaene, võib kasvuperioodi alguses anda kerge annuse tasakaalustatud orgaanilist väetist. Enamasti piisab sellest, et taim saaks kätte kõik vajalikud toitained.
  • Istutamine ja ümberistutamine: Nagu mainitud, on parim viis kurgirohtu kasvatada otsekülvist kasvukohale. Kui oled taimed siiski toas ette kasvatanud, istuta need välja võimalikult noorelt ja ettevaatlikult, püüdes juurepalli mitte vigastada. Taimede vahekauguseks peenras jäta umbes 30-45 cm, et neil oleks piisavalt ruumi laieneda. Täiskasvanud kurgirohutaimede ümberistutamine on sammasjuure tõttu väga keeruline ja tavaliselt ebaõnnestub, seega vali algne kasvukoht hoolikalt.

Kurgirohu Kasvatamise Nipid

Mõned lisatähelepanekud, mis aitavad kurgirohu kasvatamisel veelgi paremaid tulemusi saavutada:

  • Isekülv: Kurgirohi annab meelsasti isekülvi. Sügisel valminud ja maha kukkunud seemnetest tärkavad järgmisel kevadel uued taimed. See võib olla nii õnnistus kui ka nuhtlus. Kui soovid isekülvi vältida, korista äraõitsenud õisikud ära enne seemnete valmimist. Kui aga soovid, et kurgirohi end ise aias edasi levitaks, jäta mõned taimed seemneid tootma. Liigsed seemikud saab kevadel lihtsalt välja rohida.
  • Meelitab tolmeldajaid: Kurgirohu õied on tõeline magnet mesilastele, kimalastele ja teistele kasulikele putukatele. Tema kasvatamine aias aitab suurendada ka teiste taimede, näiteks viljapuude ja marjapõõsaste ning köögiviljade (kõrvitsalised, tomatid) tolmeldamist.
  • Pidev saak: Külva seemneid iga paari nädala tagant alates kevadest kuni suve keskpaigani. Nii saad pidevalt noori, õrnu lehti ja värskeid õisi kogu hooaja vältel.
  • Toestamine: Kõrgeks kasvades ja eriti tuulises kohas võivad kurgirohu varred muutuda raskeks ja lamanduda. Vajadusel võib taimi toestada tugikeppide või rõngastugedega.

Pügamine ja Hooldus

Kurgirohi ei vaja regulaarset pügamist nagu põõsad või püsikud. Hooldus piirdub peamiselt saagi koristamise ja taime üldise tervise jälgimisega.

  • Lehtede ja õite korjamine: Korja noori, umbes 5-10 cm pikkuseid lehti vastavalt vajadusele. Need on kõige mahedama maitsega ja vähem karvased. Vanemad lehed muutuvad karedamaks ja tugevamaitselisemaks. Lehtede regulaarne noppimine soodustab uute kasvu. Õisi korja siis, kui need on täielikult avanenud. Neid võib kasutada kohe või säilitada lühikest aega külmkapis niiske paberrätiku vahel.
  • Äraõitsenud õite eemaldamine: Kui sa ei soovi, et taim seemneid toodaks (näiteks isekülvi vältimiseks või kui soovid suunata taime energiat uute õite loomisele), võid närbunud õisikud ära näpistada. Paljud aednikud jätavad need aga alles, et lasta taimel seemet toota või pakkuda toitu seemnetoidulistele lindudele.
  • Kahjustatud lehtede eemaldamine: Eemalda regulaarselt kolletunud, kuivanud või haigustunnustega lehed, et hoida taim tervena ja vältida haiguste levikut.

Üle Talvitamine

Eesti kliimas on kurgirohi üheaastane taim. See tähendab, et ta lõpetab oma elutsükli ühe kasvuperioodi jooksul ning ei ela talve üle. Esimesed tugevamad sügisesed öökülmad hävitavad taime maapealse osa. Kurgirohi ei vaja erilisi talvitumismeetmeid.

Kuidas ta siis järgmisel aastal aias tagasi on? Vastus peitub tema võimes anda rikkalikult isekülvi. Kui lased mõnel taimel sügisel seemned valmis kasvatada ja maha pudeneda, siis need seemned talvituvad mullas ja tärkavad kevadel uuesti, kui ilmad soojenevad. Nii võib kurgirohi muutuda aias püsiasukaks ilma iga-aastase külvamiseta. Kui sa isekülvi ei soovi, tuleb hoolikalt eemaldada kõik äraõitsenud õisikud enne seemnete valmimist ja mahapudenemist. Sügisel võib taimejäänused kompostida.

Erinevad Liigid ja Sordid

Kõige levinum ja tuntum liik on harilik kurgirohi (Borago officinalis). Siiski on sellest olemas ka mõned sordid ja variatsioonid:

  • Borago officinalis ‘Alba’ (ka ‘Snowdrift’): Selle sordi õied on valged, mitte sinised. Muus osas on taim sarnane tavalise kurgirohuga, pakkudes aias huvitavat kontrasti.
  • Borago officinalis ‘Variegata’: Sellel haruldasemal sordil on rohelise-valgekirjud lehed. Ta võib olla veidi vähem jõulise kasvuga kui tavaline vorm ja variegatsioon ei pruugi alati stabiilne olla.
  • On olemas ka teisi Borago perekonna liike, näiteks roomav kurgirohi (Borago pygmaea), mis on mitmeaastane ja madalama kasvuga, kuid seda kohtab Eestis harva ja tal pole samu kulinaarseid omadusi kui harilikul kurgirohul.

Enamasti puutuvad Eesti aednikud kokku tavalise siniseõielise hariliku kurgirohuga, mis on kõige laiemalt levinud ja kasutatav.

Kasutusviisid

Kurgirohi on tähelepanuväärselt mitmekülgne taim, leides kasutust nii köögis, rahvameditsiinis kui ka aias endas.

Kulinaarne kasutus:

  • Lehed: Noored kurgirohu lehed on mahlakad ja meenutavad maitselt värsket kurki. Neid võib lisada salatitesse (peeneks hakituna, et karedad karvad ei häiriks), külmadesse suppidesse (nt gazpacho), dippidesse, kodujuustule, võileivakattena või smuutidesse. Vanemad lehed muutuvad karedamaks, kuid neid võib kasutada kuumtöödeldult, näiteks suppides või hautistes spinati asendajana, või täidistes (nt ravioolides).
  • Õied: Kaunid sinised (või valged ‘Alba’ sordil) tähekujulised õied on samuti söödavad ja maheda, kergelt magusa kurgi maitsega. Need on suurepärased ja dekoratiivsed lisandid salatitele, magustoitudele (koogid, tordid, jäätised), kokteilidele ja muudele jookidele. Õisi võib suhkrustada (kandida) või külmutada jääkuubikute sisse, et lisada jookidele suvist elegantsi.
  • Varred: Väga noori ja õrnu varsi võib koorida ja aurutada või keeta nagu sparglit, kuid see on vähem levinud kasutusviis.
  • Seemned: Kurgirohu seemned on väärtuslikud, kuna neist pressitakse õli, mis on rikas gamma-linoleenhappe (GLA) poolest. Seda õli müüakse toidulisandina.

Ravimtaimena:

  • Traditsiooniline kasutus: Ajalooliselt on kurgirohtu kasutatud mitmesuguste vaevuste leevendamiseks. Teda peeti diureetiliseks (vett väljutavaks), higistama ajavaks, põletikuvastaseks ja rahustavaks vahendiks. Lehtedest ja õitest tehtud teed kasutati köha, kurguvalu, palaviku ja hingamisteede probleemide korral. Nagu mainitud, seostati teda ka julguse ja hea tuju andmisega ning melanhoolia peletamisega.
  • Kurgirohuõli (GLA): Tänapäeval keskendub meditsiiniline huvi peamiselt kurgirohu seemneõlile, mis on üks rikkalikumaid looduslikke asendamatu oomega-6-rasvhappe, gamma-linoleenhappe (GLA) allikaid. GLA-l arvatakse olevat põletikuvastane toime. Kurgirohuõli kasutatakse toidulisandina nahaprobleemide (nt ekseem, psoriaas, dermatiit), reumatoidartriidi, premenstruaalse sündroomi (PMS) ja muude põletikuliste seisundite korral. Uuringute tulemused GLA efektiivsuse kohta on siiski mõnevõrra vastakad ja selle kasutamine peaks toimuma teadlikult.
  • Ettevaatust! Kurgirohu lehed ja varred sisaldavad vähesel määral maksale potentsiaalselt kahjulikke pürolisidiini alkaloide (PA). Kuigi juhuslik ja mõõdukas tarbimine toidus on enamikule tervetele inimestele tõenäoliselt ohutu, ei soovitata kurgirohu lehti suurtes kogustes või pikaajaliselt tarbida. Eriti ettevaatlikud peaksid olema rasedad, imetavad emad ja maksaprobleemidega inimesed. Kurgirohuõli on tavaliselt puhastatud ega sisalda PA-sid, kuid alati tasub valida kvaliteetne toode. Enne kurgirohu või selle õli kasutamist ravieesmärgil on soovitatav konsulteerida arsti või apteekriga.

Aianduses:

  • Tolmeldajate ligimeelitaja: Kurgirohi on üks parimaid taimi mesilaste ja teiste tolmeldajate aeda meelitamiseks.
  • Kaaslastaim: Arvatakse, et kurgirohi on hea kaaslane mitmetele teistele aiakultuuridele (vt järgmist peatükki).
  • Mulla parandaja: Sügavale ulatuv sammasjuur aitab kobestada tihedat mulda ja tuua sügavamatest mullakihtidest toitaineid pinnale lähemale (dünaamiline akumulaator). Pärast taime eluea lõppu lagunev juurestik lisab mulda orgaanilist ainet.
  • Elusmultš/umbrohu allasuruja: Laialt laiuvad lehed aitavad varjutada mulla pinda ja takistada umbrohtude kasvu.

Sobivad Kaaslastaimed

Kaaslaste kasvatamine on praktika, kus erinevaid taimi kasvatatakse lähestikku vastastikuse kasu saamiseks. Kurgirohtu peetakse heaks kaaslaseks mitmetele taimedele:

  • Tomatid: Arvatakse, et kurgirohu lähedus peletab tomati kahjurit Manduca quinquemaculata (tubakasurut) ja võib isegi parandada tomatite maitset ja kasvu. Lisaks meelitab ta ligi tomateid tolmeldavaid mesilasi.
  • Maasikad: Kurgirohi meelitab ligi tolmeldajaid, mis on maasikate hea saagi jaoks hädavajalikud. Samuti arvatakse, et see võib parandada maasikate kasvu ja vastupanuvõimet haigustele.
  • Kõrvitsalised (kurgid, suvikõrvitsad, kõrvitsad): Sarnaselt tomatitele ja maasikatele aitab kurgirohi ligi meelitada tolmeldajaid, mis on kõrvitsaliste viljumiseks kriitilise tähtsusega.
  • Kapsad: Mõned aednikud usuvad, et kurgirohi võib aidata peletada kapsaliblikaid ja kapsakoisid.
  • Üldine kasu aias: Lisaks spetsiifilistele partnerlustele suurendab kurgirohu kasvatamine aia üldist bioloogilist mitmekesisust, meelitades ligi nii tolmeldajaid kui ka kasulikke röövputukaid (nt lepatriinusid ja kiilassilmi), kes aitavad kahjureid kontrolli all hoida.

Ohustavad Kahjurid ja Haigused

Kurgirohi on üldiselt vastupidav taim ja teda kimbutavad kahjurid ja haigused harva. Siiski võivad mõned probleemid aeg-ajalt esineda:

Kahjurid:

  • Lehetäid (Aphididae): Väikesed putukad, kes kogunevad tavaliselt noortele võrsetele ja lehtede alumistele külgedele, imedes taimemahla. Tugeva nakkuse korral võivad taimed nõrgeneda. Tõrjeks võib kasutada tugevat veejuga, lehetäisid söövaid putukaid (lepatriinud) või vajadusel rohelise seebi lahust või mõnda muud mahedat insektitsiidi.
  • Jaapani mardikas (Popillia japonica): Mõnes piirkonnas (Eestis veel mitte laialt levinud probleem) võivad need mardikad süüa nii lehti kui ka õisi.
  • Teod ja nälkjad: Eriti noored taimed võivad langeda tigude ja nälkjate rünnaku ohvriks. Tõrjeks kasuta teograanuleid, püüniseid või korja kahjurid käsitsi ära.

Haigused:

  • Jahukaste (Erysiphales): See on kõige levinum kurgirohtu tabada võiv haigus, eriti niisketes, soojades tingimustes ja halva õhuringluse korral. Lehtedele tekib valge jahutaoline kirme. Ennetamiseks istuta taimed piisava vahega, kasta mulda, mitte lehti, ja väldi liigset lämmastikväetist. Tugeva nakkuse korral eemalda haigestunud lehed. Vajadusel kasuta sobivat fungitsiidi.
  • Lehelaiksus: Erinevad seenhaigused võivad põhjustada lehtedele tumedaid laike. Tavaliselt ei ole need taimele eluohtlikud. Eemalda kahjustunud lehed ja väldi lehtede niiskena hoidmist.

Üldiselt on kurgirohi siiski jõuline taim ja enamik probleeme on välditavad heade kasvatustavadega, nagu õige asukoht, piisav vahekaugus, mõõdukas kastmine ja hea õhuringlus.

Kurgirohi – Mitmekülgne ja Lihtsalt Kasvatatav Aiaaare

Kokkuvõtteks võib öelda, et harilik kurgirohi on erakordselt tänuväärne taim igas aias. Tema taevassinised õied pakuvad silmailu kevadest sügiseni, olles samal ajal võimsaks magnetiks mesilastele ja teistele kasulikele putukatele, aidates seeläbi kaasa kogu aia tervisele ja saagikusele. Kasvatamise lihtsus, leplikkus kasvutingimuste suhtes ja vastupidavus haigustele teevad temast ideaalse valiku nii algajale kui ka kogenud aednikule.

Lisaks oma dekoratiivsusele ja ökoloogilisele rollile rikastab kurgirohi meie toidulauda oma ainulaadse kurgilaadse maitsega lehtede ja kaunite söödavate õitega. Ajalooliselt tuntud kui julguse ja hea tuju tooja, pakub ta tänapäevalgi huvi oma potentsiaalsete tervistavate omaduste, eriti seemnetest saadava GLA-rikka õli poolest. Kuigi mõningaid ettevaatusabinõusid tuleks taime osade tarbimisel silmas pidada, kaaluvad tema kasulikud omadused ja mitmekülgsus need üles.

Olgu sinu eesmärgiks lisada aeda värvi, meelitada ligi tolmeldajaid, katsetada uusi maitseid köögis või kasvatada taime, mis on ühtlasi hea kaaslane teistele kultuuridele – kurgirohi on suurepärane valik. Julgusta teda oma aias kasvama ja avasta ise selle sinise tähe mitmekülgsus ja võlu.