Kanna – Troopiline Iludus Sinu Aias
Sissejuhatus
Kanna (inglise keeles Canna Lily) on troopilise päritoluga taimede perekond, mis on tuntud oma lopsaka lehestiku ja erksavärviliste, eksootiliste õite poolest. Kuigi tema ingliskeelne nimi viitab liiliatele, ei ole kanna tegelikult liilia, vaid kuulub omaette kannaliste (Cannaceae) sugukonda, olles selles ainus perekond. Kannad toovad igasse aeda või terrassile kohese troopilise hõngu, olles silmapaistvad nii üksiktaimena kui ka grupis. Nende suured, mõnikord kirjud lehed ja eredad õied, mis varieeruvad tulipunastest ja oranžidest kuni kollaste ja roosadeni, muudavad nad suviste lillepeenarde ja konteinerite tõelisteks staarideks. Eesti oludes kasvatatakse kannat peamiselt üheaastase suvelillena või talveks siseruumidesse toodava püsikuna, kuna ta ei talu meie karmi talve.
Kasvatamine ja Ajalugu
Kanna pärineb Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest, kus selle erinevaid liike on kohalikud rahvad kasutanud sajandeid. Mõnede liikide, näiteks Canna edulis (söödav kanna), tärkliserikkaid risoome on kasutatud toiduks, sarnaselt kartulile või bataadile. Lehti on kasutatud ka pakkematerjalina või isegi katusekattematerjalina.
Euroopasse jõudsid kannad koos maadeavastajatega tõenäoliselt 16. sajandil. Algselt kasvatati neid botaanikaaedades kui eksootilisi haruldusi. Aianduslik huvi kannade vastu kasvas plahvatuslikult 19. sajandil, eriti Victoria ajastul, mil hakati tegelema aktiivse sordiaretusega. Prantsuse ja Itaalia aednikud mängisid olulist rolli uute, suuremate õite ja dekoratiivsemate lehtedega sortide loomisel. Tänapäeval on saadaval sadu, kui mitte tuhandeid erinevaid kanna sorte, mis erinevad kõrguse, lehtede värvi ja kuju ning õite värvi ja suuruse poolest. Kannast on saanud armastatud dekoratiivtaim kogu maailmas, tuues troopilist lopsakust ka parasvöötme aedadesse.
Paljundamine
Kannasid saab paljundada mitmel viisil, kuid kõige levinumad ja praktilisemad meetodid koduaednikule on seemnetest kasvatamine ja risoomide jagamine.
Kannade seemnetest paljundamine on võimalik, kuid aeganõudvam ja tulemus ei pruugi alati vastata emataime omadustele, eriti hübriidsortide puhul. Seemned on väga kõva kestaga ja vajavad idanemiseks eeltöötlust.
- Skarifitseerimine: Seemnekesta tuleb ettevaatlikult vigastada, näiteks liivapaberiga hõõrudes või väikese viiliga sämp sisse lõigates. Oluline on mitte vigastada seemne sisemist osa.
- Leotamine: Pärast skarifikatsiooni leotage seemneid 24-48 tundi soojas vees. See aitab veel tungida kõva kesta alla ja kiirendab idanemist.
- Külvamine: Külvake seemned niiskesse, hästi õhustatud külvimulda umbes 1-2 cm sügavusele. Hoidke külv soojas (ideaalis 21-24°C) ja niiskena.
- Idanemine: Idanemine võib võtta aega paarist nädalast kuni mitme kuuni.
Seemnetest kasvatatud taimed ei pruugi esimesel aastal õitseda. See meetod sobib pigem entusiastidele või neile, kes soovivad katsetada ja potentsiaalselt uusi vorme avastada.
See on kõige levinum, kiirem ja usaldusväärsem viis kannade paljundamiseks, mis tagab ka sordiehtsuse säilimise. Kannad kasvavad suurtest, lihakatest maa-alustest vartest, mida nimetatakse risoomideks.
- Ajastus: Parim aeg risoomide jagamiseks on varakevadel, enne nende istutamist või potti panemist ettekasvatuseks. Seda võib teha ka sügisel enne talvekorterisse panekut, kuid kevadine jagamine annab värsketele lõikepindadele vähem aega kuivada või mädanema minna enne istutamist.
- Protsess: Võtke terve risoomipundar ja puhastage see ettevaatlikult mullast. Otsige üles kasvupungad ehk “silmad” – väikesed mügarikud risoomil, millest arenevad uued võrsed. Terava ja puhta noa või labidaga lõigake risoom tükkideks nii, et igale tükile jääks vähemalt üks (ideaalis 2-3) tugev kasvupung ja piisavalt risoomi osa toitainete tagavaraks.
- Kuivatamine: Laske lõikepindadel enne istutamist paar tundi kuni päev õhu käes kuivada (taheneda). See aitab vältida mädanike teket.
- Istutamine: Istutage jagatud risoomitükid vastavalt istutusjuhistele.
Kuidas Kasvatada
Kannade kasvatamine Eestis nõuab veidi tähelepanu, eriti seoses nende sooja- ja päikeselembusega ning talvekülma kartusega.
Kannad on peamiselt õuetaimed, mida kasvatatakse suvel peenardes või suurtes konteinerites. Eesti kliimas tuleb nad kevadel pärast öökülmade möödumist õue istutada ja sügisel enne püsivate külmade saabumist üles võtta või konteineriga sisse tuua. Siseruumides saab kannasid varakevadel ette kasvatada, et saavutada varasem ja pikem õitsemisperiood. Aastaringselt toataimena kasvatamine on keeruline nende suuruse ja valgusevajaduse tõttu.
Kannad armastavad päikest! Nad õitsevad kõige rikkalikumalt ja kasvavad kõige jõudsamalt täispäikeselises kasvukohas, mis tähendab vähemalt 6 tundi otsest päikesevalgust päevas. Nad taluvad ka kerget poolvarju, kuid sel juhul võib õitsemine olla tagasihoidlikum ja lehtede värvus (eriti kirjulehistel sortidel) vähem intensiivne. Valige aias kõige soojem ja päikeselisem koht.
- Muld: Kannad eelistavad toitainerikast, sügavat, hästi vett läbilaskvat, kuid samas niiskust hoidvat mulda. Ideaalne on kergelt happeline kuni neutraalne pH (6.0-7.0). Enne istutamist parandage mulda komposti, kõdunenud sõnniku või muu orgaanilise ainega. Raske savimulla puhul lisage drenaaži parandamiseks liiva või peenikest kruusa. Konteinerites kasutage kvaliteetset potimulda, mis on segatud kompostiga.
- Multš: Multšikiht (5-10 cm) kanna ümber on väga kasulik. See aitab hoida mulla niiskust, takistab umbrohu kasvu, hoiab juured jahedamana kuuma päikese käes ja kaitseb neid ülekuumenemise eest. Sobib orgaaniline multš nagu koorepuru, põhk, niidetud muru (õhukese kihina) või kompost.
Kannad on janused taimed, eriti kasvuperioodil ja kuuma ilmaga. Nad vajavad regulaarset ja rikkalikku kastmist. Muld peaks olema pidevalt niiske, kuid mitte läbimärg, kuna seisvat vett risoomid ei talu (mädanemisoht!). Kontrollige mulla niiskust regulaarselt, eriti konteinerites kasvavate taimede puhul, mis kuivavad kiiremini. Kuivaperioodidel võib olla vaja kasta iga päev.
Oma lopsaka kasvu ja rikkaliku õitsemise tagamiseks vajavad kannad regulaarset väetamist.
- Istutamisel: Segage mulda pikaajalise toimega kompleksväetist või hästi kõdunenud komposti/sõnnikut.
- Kasvuperioodil: Väetage umbes kord kuus tasakaalustatud vedelväetisega (nt NPK suhtega 10-10-10) või kasutage granuleeritud väetist vastavalt pakendi juhistele. Õitsemise soodustamiseks võib suve teisel poolel kasutada veidi suurema fosfori- ja kaaliumisisaldusega väetist. Vältige liigset lämmastikväetist, mis soodustab küll lehtede kasvu, kuid võib pärssida õitsemist. Lõpetage väetamine umbes kuu enne eeldatavat väljakaevamisaega sügisel.
- Õue istutamine: Istutage kanna risoomid õue alles siis, kui öökülmaoht on kindlalt möödas ja muld on soojenenud – Eestis tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Kui olete taimi siseruumides ette kasvatanud, harjutage neid enne püsivalt õue jätmist järk-järgult välistingimustega (paar tundi päevas, alustades varjulisemast kohast).
- Istutussügavus: Asetage risoomid horisontaalselt istutusauku, kasvupungad ülespoole, ja katke 10-15 cm mullakihiga.
- Vahekaugus: Jätke taimede vahele piisavalt ruumi vastavalt sordi lõplikule suurusele. Kääbussortidele piisab 30-40 cm, kõrgetele sortidele võib vaja minna 50-60 cm või isegi rohkem.
- Ümberistutamine: Peenras kasvavaid kannasid tavaliselt igal aastal ümber ei istutata, kuid risoomid võetakse sügisel välja. Ümberistutamine on vajalik siis, kui taim on muutunud liiga suureks oma kasvukoha jaoks või kui soovite taime jagada. Konteinerites kasvavad kannad võivad vajada suuremat potti või värsket mulda igal kevadel.
Kasvatamise Nipid
- Varajane start: Et nautida kanna õitsemist võimalikult vara, alustage risoomide ettekasvatamist siseruumides umbes 4-6 nädalat enne viimaseid öökülmi. Istutage risoomid pottidesse ja hoidke neid soojas ja valges kohas.
- Soojus on võti: Kannad armastavad soojust. Lisaks päikeselisele asukohale aitab kaasa ka soe muld. Must kile või peenravaip mulla katmiseks kevadel võib aidata mulda kiiremini soojendada.
- Tuulekaitse: Kõrgekasvulised sordid võivad tugeva tuule käes murduda või kahjustuda. Võimalusel valige neile tuulevarjulisem kasvukoht või pakkuge vajadusel tuge (nt diskreetsed toed).
- Regulaarne puhastamine: Eemaldage regulaarselt närbunud õied ja kolletunud või kuivanud lehed. See mitte ainult ei paranda taime välimust, vaid suunab ka taime energia uute õite ja lehtede kasvatamisse ning aitab ennetada haigusi.
- Vee äravool: Eriti konteinerites kasvatades veenduge, et poti põhjas oleksid augud ja liigne vesi pääseks vabalt ära voolama. Kasutage poti põhjas drenaažikihti (kruus, kergkruus).
Pügamine ja Hooldus
Kannad ei vaja keerulist pügamist, kuid regulaarne hooldus aitab neil püsida tervena ja kaunina kogu hooaja vältel.
- Närbunud õite eemaldamine (Deadheading): Kui kanna õis närbub, lõigake ära kogu õievars kuni esimese suure leheni või isegi allapoole, kui vars hakkab kolletuma. See takistab seemnete moodustumist (mis võtab taimelt energiat) ja julgustab taime tootma uusi õievõrseid, pikendades nii õitsemisperioodi.
- Lehtede hooldus: Eemaldage kohe kõik kolletunud, kuivanud või kahjustatud lehed. Lõigake need ära võimalikult maapinna lähedalt. See parandab taime üldist väljanägemist ja vähendab haiguste leviku riski.
- Sügisene tagasilõikus: Enne risoomide sügisel väljakaevamist lõigake varred tagasi umbes 10-15 cm kõrguseni maapinnast. See muudab risoomide käsitsemise ja hoiustamise lihtsamaks.
Üle Talvitamine
Kuna kannad ei talu Eesti talve, on nende risoomide nõuetekohane ületalve säilitamine hädavajalik, kui soovite neid järgmisel aastal uuesti kasvatada.
- Väljakaevamine: Kaevake risoomid välja sügisel pärast esimest kerget öökülma, mis on lehed ära näpistanud ja need mustaks muutnud, kuid enne tugevamate külmade saabumist, mis võiksid risoome kahjustada. Tehke seda ettevaatlikult aiakahvli või labidaga, püüdes risoome mitte vigastada. Jätke risoomide ümber veidi mulda.
- Puhastamine ja kuivatamine: Raputage suurem muld risoomidelt maha, kuid ärge peske neid. Laske risoomidel paar päeva kuni nädal kuivada varjulises, jahedas, kuid külmavabas ja hea õhuringlusega kohas (nt garaažis, kuuris). See aitab vältida mädanike teket säilitamise ajal. Varred lõigake tagasi 10-15 cm peale.
- Säilitamine:
- Meetod: Kõige levinum meetod on säilitada risoome kastides, mis on täidetud kergelt niiske materjaliga nagu turvas, saepuru, liiv või vermikuliit. Asetage risoomid kasti nii, et nad üksteist ei puudutaks, ja katke valitud materjaliga.
- Tingimused: Hoidke kaste jahedas (ideaalis 5-10°C), pimedas ja mõõduka õhuniiskusega ruumis (nt kelder, jahe garaaž). Liiga soe ja niiske keskkond soodustab enneaegset kasvu või mädanemist, liiga kuiv aga risoomide krimpsu tõmbumist.
- Kontroll: Kontrollige risoome talve jooksul paar korda. Kui säilitusmaterjal on liiga kuiv, niisutage seda kergelt pihustiga. Kui märkate mädanenud või hallitanud osi, eemaldage need kohe.
- Alternatiiv (potitaimed): Kui kasvatasite kannasid pottides, võite kogu poti tuua jahedasse, külmavabasse ruumi. Lõigake taim tagasi ja kastke talve jooksul väga minimaalselt, vaid nii palju, et muld täielikult läbi ei kuivaks. Kevadel saate taime uuesti kasvama ergutada, kastes rohkem ja viies soojemasse kohta.
Erinevad Liigid ja Sordid
Kannade maailm on uskumatult mitmekesine. Kuigi looduslikke liike on umbes 10-20 (arv varieerub sõltuvalt klassifikatsioonist), on aretatud sadu, kui mitte tuhandeid sorte. Neid saab liigitada mitmel viisil:
- Kääbussordid: Tavaliselt 40-80 cm kõrged, sobivad suurepäraselt konteineritesse ja peenra esiserva. Nt ‘Happy Carmen’ (punane), ‘Happy Emily’ (kollane punaste täppidega).
- Keskmise kõrgusega sordid: 80-150 cm, levinud peenardes.
- Kõrged sordid: Võivad kasvada 1.5 meetrist kuni isegi 2.5-3 meetrini, efektsed peenra taustal või soolotaimena. Nt Canna musifolia (banaanilaadsed lehed), ‘Australia’ (tumepunased lehed, punased õied).
- Rohelised lehed: Klassikaline välimus.
- Pronksjad või punakad lehed: Lisavad aeda sügavust ja kontrasti. Nt ‘Wyoming’ (oranžid õied), ‘Black Knight’ (tumepunased õied).
- Kirjud lehed: Väga dekoratiivsed, sageli triibulised või laigulised. Nt ‘Pretoria’ (ka ‘Bengal Tiger’, rohelise-kollase triibulised lehed, oranžid õied), ‘Stuttgart’ (rohelise-valgekirjud lehed, vajab kaitset kõrvetava päikese eest), ‘Tropicanna’ (mitmevärvilised triibulised lehed, oranžid õied).
Õied võivad olla punased, oranžid, kollased, roosad, kreemikad, valged või isegi kahevärvilised ja täpilised. Nt ‘Lucifer’ (punane kollase äärega), ‘Striped Beauty’ (kollane valgete triipudega).
Valik on lai ja võimaldab leida sobiva kanna igasse aeda ja igale maitsele.
Erinevad kasutus viisid
Kuigi ajalooliselt on kanna osadel olnud ka praktilisi kasutusalasid (toit, pakkematerjal), on tänapäeval selle peamine väärtus dekoratiivsus aiakujunduses.
- Peenardes: Kannad sobivad suurepäraselt suvistesse lillepeenardesse, lisades vertikaalset struktuuri ja troopilist lopsakust. Kõrged sordid paistavad silma peenra tagaosas, madalamad eespool. Neid võib istutada gruppidena efektse värvilaigu loomiseks või üksiktaimena aktsendiks.
- Konteineraiandus: Eriti kääbus- ja keskmise kasvuga sordid on suurepärased valikud suurtesse pottidesse ja konteineritesse terrassidel, rõdudel ja siseõuedes. Konteineris saab luua efektse kompositsiooni, kombineerides kannat teiste suvelilledega.
- Veekogude ääres: Mõned kannad taluvad niiskemat pinnast ja näevad efektsed välja tiikide või ojade kallastel, kuid oluline on siiski tagada, et risoomid ei seisaks pidevalt vees.
- Lõikelilled: Kanna suured, erksad õied ja isegi dekoratiivsed lehed sobivad hästi ka lõikelilleks, tuues eksootilist ilu siseruumidesse.
Sobivad kaaslastaimed
Kannad on piisavalt silmapaistvad, et olla peenras soolotaimed, kuid nad näevad suurepärased välja ka kombineerituna teiste taimedega, mis naudivad sarnaseid kasvutingimusi (päike, viljakas ja niiske muld). Heade kaaslaste valik aitab luua huvitavaid tekstuuri- ja värvikontraste. Siin on mõned sobivad kaaslased:
- Daalia (Dahlia): Sarnased kasvunõuded ja samuti sügisel väljakaevamist vajavad mugulad. Pakuvad erinevaid õievorme ja värve.
- Päevaliilia (Hemerocallis): Nende peenemad, kaarjad lehed loovad ilusa kontrasti kanna suurte, laiade lehtedega. Päevaliiliad on vastupidavad ja õitsevad rikkalikult. (Link puudub sitemapil)
- Siilkübar (Echinacea): Nende karikakralaadsetele õitele lisavad kanna lehed ja õied troopilist tausta. Meelitavad ligi ka tolmeldajaid.
- Gladiool (Gladiolus): Sarnaselt kannadele lisavad gladioolid peenrasse vertikaalset aktsenti oma kõrgete õisikuvartidega. Vajavad samuti talveks väljakaevamist.
- Dekoratiivsed kõrrelised: Näiteks Hiina siidpööris (Miscanthus sinensis) või hirss (Pennisetum) pakuvad õhulist tekstuuri ja liikumist, mis kontrasteerub kanna massiivsete lehtedega. (Link puudub sitemapil)
- Riitsinus (Ricinus communis): Oma suurte, sageli punakate lehtedega loob sarnase troopilise efekti, kuid tuleb arvestada, et riitsinus on mürgine. (Link puudub sitemapil)
Valides kaaslasi, arvesta värvide harmooniat või kontrasti ning taimede erinevaid kõrgusi ja vorme, et luua dünaamiline ja visuaalselt huvitav istutusala.
Ohustavad Kahjurid ja Haigused
Kuigi kannad on üldiselt üsna vastupidavad taimed, võivad neid siiski ohustada mõned kahjurid ja haigused:
- Lehetäid: Kogunevad sageli noortele võrsetele ja õiepungadele. Tugeva veejoaga maha uhamine või seebilahuse kasutamine aitab.
- Kedriklestad: Tekivad eriti kuiva ja kuuma ilmaga, põhjustades lehtedele peeneid heledaid täppe ja võrgendeid. Aitab taime ja selle ümbruse niiskuse tõstmine (piserdamine).
- Teod ja nälkjad: Armastavad süüa noori kanna võrseid ja lehti. Tõrjeks kasuta teograanuleid, peleta neid looduslike vahenditega või korja käsitsi ära.
- Kanna leherullija (Canna leaf roller): Liblikaröövik, kes keerab lehe rulli ja toitub selle sees. Kahjustatud lehed tuleks eemaldada ja hävitada. Tugeva nakkuse korral võib vaja minna insektitsiidi.
- Risoomimädanik: Põhjustatud seenhaigustest liigniiskuse ja halva drenaaži tõttu, eriti talvisel säilitamisel. Ennetamiseks taga hea drenaaž ja õiged säilitustingimused. Nakatunud risoomiosad tuleb hävitada.
- Rooste: Lehtedele ilmuvad oranžid või pruunid pustulid. Eemalda nakatunud lehed kohe, väldi lehtede märjaks kastmist ja taga hea õhuringlus.
- Viirushaigused: Näiteks kanna kollane mosaiikviirus (CYMV) põhjustab lehtedele triipe, laike ja mosaiikmustrit, kängunud kasvu. Viiruste vastu ravi ei ole, nakatunud taimed tuleb hävitada, et vältida levikut teistele taimedele. Kasuta alati puhtaid tööriistu.
Ennetus on parim kaitse: istuta terved risoomid, taga head kasvutingimused (piisav päike, hea drenaaž, õige kastmine), hoia taimede ümbrus puhas ja jälgi taimi regulaarselt kahjustuste suhtes.
Kanna – Suveaedade Kuninganna
Kokkuvõtteks võib öelda, et kanna on tõeliselt tähelepanuväärne taim, mis suudab muuta iga aia või terrassi hetkega eksootiliseks paradiisiks. Tema suursugune lehestik ja erksad õied pakuvad silmailu kogu suvehooaja vältel. Kuigi kanna kasvatamine Eesti kliimas nõuab veidi lisapingutust, eriti seoses talvitumisega, on tulemus seda väärt. Tagades taimele piisavalt päikest, vett, toitaineid ja kaitset talvekülma eest, saad nautida selle troopilise kaunitari ilu aastaid. Ära karda katsetada erinevate sortidega – valik on lai ja pakub midagi igale maitsele ja igasse aianurka. Julget kasvatamist!
