Mis on Lavendel ?
Lavendel on aroomne mitmeaastane taim, mis kuulub huulõieliste sugukonda. Lavendli ladinakeelne nimetus on Lavandula, mis tähendab “pesemiseks” või “lõhnavaks”. Lavendlil on sinised, lillad, roosad või valged õied, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. Lavendlit kasutatakse sageli lõhnastamiseks, ravimtaimena, toiduvalmistamisel ja dekoratiivtaimena.
Kergeks navigatsiooniks võid kasutada all asuvat sisukorda.
SISUKORD
Kasvutingimused
Lavendlitele meeldib soe ja päikesele avatud kasvukoht. Nad vajavad vett hästi läbilaskvat pinnast, mis ei oleks väga viljakas, vaid pigem lahjem. Nende kitsad lehed on harilikult hallikasrohelised.
Lavendel eelistab kuiva, lubjarikast mulda. Liiga rammusas pinnases kasvatab lavendel suured lehed ning loob vähe õisi või sureb. Seega, mida vähem hoolt ja kastmist, seda parem. Kindlasti hoia end tagasi lavendli väetamisega.
Lavendel on põuakindel taim, mis ei vaja palju niiskust. Liigne niiskus võib taimele hukatuslikuks saada. Kastmisel ole ettevaatlik, sest väga lihtne on taime kogemata üle kasta.
Parim asukoht lavendli jaoks on päikseline ja tuulte eest varjatud. Taim eelistab kasvukohta, mis on külmade põhjatuulte eest kaitstud. Varjulisust lavendel ei talu hästi.
Kui soovid lavendlit kasvatada potis, eelista keraamilist või savist potti, millel on vee äravooluava. Plastist taimepotid pole lavendlile head, sest hoiavad mullas liiga palju niiskust. Kõige alumiseks kihiks pane väikesed kivid või purustatud savipoti killud, et vältida vee kogunemist poti alumisse ossa.
Lavendli eest hoolitsemine
Lavendleid kärbitakse ja lõigatakse tagasi kohe pärast õitsemist. Sügisel tuleks lavendlit veidi tagasi lõigata, kuid hoidu liighilisest tagasilõikamisest, sest siis ei pruugi ta talvepuhkuseks piisavalt taastuda.
Kastmine
Lavendel on põuakindel taim, mis ei vaja palju niiskust. Liigne niiskus võib taimele hukatuslikuks saada. Kastmisel ole ettevaatlik, sest väga lihtne on taime kogemata üle kasta. Seda on tähtis jälgida, sest enamasti saab niiskus lavendlile hukatuslikuks.
Väetamine
Üllatuslikult armastab taim toitainevaest mulda. Liiga rammusas pinnases kasvatab lavendel suured lehed ning loob vähe õisi või sureb. Seega, mida vähem hoolt ja väetamist, seda parem. Kindlasti hoia end tagasi lavendli väetamisega.
Ületalvitamine
Suvel pole lavendlil meie aedades probleemi, aga talvekülm ja liigniiskus võib taimele saatuslikuks saada. Seda saad ennetada, kui asetad lavendlipuhmale talviseks soojustuseks peale kuuseoksad. Kevadel raputa puhmaste ümber veidi komposti multšiks, et ergutada mikroorganisme, kes mullas olevad toitained taimele sobivasse vormi viivad.
Samuti võid taime talveks üles kaevata, potti istutada ja viia jahedasse, 10–15kraadise temperatuuriga paika kevadet ootama. Sisetingimustes tuleks lavendlit aeg-ajalt vähese veega kasta, kuid kindlasti mitte väetada.
Muud nipid
Lavendli violetsed õied sisaldavad suures koguses nektarit. See tähendab, et taime lõhnavad õied meelitavad aeda hulgaliselt tolmeldajaid. Üldiselt kahjurid lavendlist aga ei huvitu, sest taimes sisalduvad eeterlikud õlid on neile eemaletõukavad.
Näiteks kasvata lavendlit viljapuude ümbruses, et vältida võrgendkoide rünnakut. Samuti võidavad lavendli lähedusest kapsad ja salatilised, mis on tihti tigude ja nälkjate lemmiktoit. Tänu lavendlile jäävad su peenrad aga puutumata.
Paljundamine ja ümberistutamine
Lavendlit on lihtne paljundada nii seemnetest, pistikutest kui ka vanu puhmi jagades. Seemnete idanevus säilib kuni 3 aastat ning tõusmed tärkavad 14-21 päeva pärast külvamist. Taimi on soovitav ette kasvatada ning istutada avamaale juuni algul, vahekaugusega 35-40 cm.
Paljundamine seemnetega
Külva seemned kevadel või varasuvel. Täida külvikast hea drenaažiga külvimullaga ning suru seemned kergelt mullapinnale. Kata õhukese mullakihiga ning niisuta pihusti abil. Hoia mulda niiskena, kuni seemned on idanenud. Kui tõusmed on piisavalt suured, istuta nad ümber eraldi pottidesse.
Paljundamine pistikutega
Lõika kevadel või suve alguses emataime küljest noori võrseid. Eemalda alumised lehed ning istuta pistikud niiskesse liivakasse mulda. Hoia mulda niiskena, kuni pistikud on juurdunud. Seejärel istuta nad ümber suurematesse pottidesse või otse aeda.
Vanade puhmaste jagamine
Kevadel või sügisel kaeva vana lavendlipuhmas üles ning jaga see labidaga mitmeks osaks. Jälgi, et igal osal oleks piisavalt juuri. Istuta taimeosad eraldi pottidesse või peenrasse, kastke korralikult läbi ning multšige ümbritsev muld.
Ümberistutamine
Kui lavendlitaim on potis kasvanud liiga suureks, tuleks see kevadel või sügisel ümber istutada suuremasse potti või aeda. Vali uus pott, mis on vähemalt 10-15 cm laiem ja sügavam kui eelmine. Kasuta hea drenaažiga potimulda ning istuta taim sama sügavale kui varem. Pärast istutamist kasta taim korralikult läbi.
Ümberistutamisel jälgi, et taim saaks piisavalt päikest ja kasvuruumi. Lavendel ei talu hästi liigniiskust, seega väldi üleliigset kastmist ning jälgi, et muld saaks pottide vahel kuivada.
Liigid ja sordid
Lavendli (Lavandula) perekonnas on umbes 28 liiki, millest tuntuimad on tähkjas lavendel (L. angustifolia), laialehine lavendel (L. latifolia) ja prantsuse lavendel (L. stoechas).
Tähkjas lavendel (L. angustifolia)
See on kõige tuntum ja levinuim lavendliliik. Tähkjal lavendlil on kitsad hallrohelised lehed ja sinised või violetsed õied, mis asetsevad tähkjates õisikutes. Sellest liigist on aretatud palju sorte:
- ‘Alba‘ – valgete õitega lavendel
- ‘Hidcote‘ – tihkete lillakate õiekobaratega
- ‘Munstead‘ – madalakasvuline sort mis sobib äärestamiseks
- ‘Rosea‘ – roosad õiekobarad
- ‘Folgate‘ – keskmise kõrgusega ja heledate hallikasroheliste lehtedega ja sinised õied
- ‘Lodden Blue‘ – hõbedased lehed ja sinilillad õied
- ‘Martha Roderick‘ – rohekas hallid lehed
- ‘Royal Purple‘ – kõrge kasvuga, kitsaste hallide lehtede ja lillade õitega
Laialehine lavendel (L. latifolia)
See liik sarnaneb tähkjale lavendlile, kuid on hilisem õitseja. Looduslikul levialal kasvab kuni 0,9 m kõrguse ja üle 1 m laiuse põõsana. Eesti oludesse on külmaõrn, kuid võib proovida kasvatamist Lääne-Eestis ja saartel või potikultuurina talvitades taimi külmkasvuhoones.
Prantsuse lavendel (L. stoechas)
Populaarne ürdiaiataim Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides. Sellest on aretatud palju sorte, kuid Eestis kasvatamine on taime külmaõrnuse tõttu problemaatiline.
Lavendlid erinevad üksteisest õite värvuse intensiivsuse ja aroomi poolest. Nad eelistavad kuiva, lubjarikast mulda ning päikselist, põhja- ja idatuulte eest varjatud kasvukohta. Paljundada saab neid seemnetega, vanade puhmaste jagamisega või pistikutega.
Lavendel ja tema kasulikud omadused
Lavendlil on väga lai kasutusala tänu oma meeldivale lõhnale, maitseomadusele ja tervislikele omadustele. Seda kasutatakse nii toiduvalmistamises, kosmeetikas, parfümeerias kui ka rahvameditsiinis.
Toiduvalmistamine
Lavendli õisi ja lehti kasutatakse maitseainena mitmetes roogades. Lavendli mõrkjas maitse sobib hästi rohelistele salatitele, kala- ja ulukisuppidele ning praetud lihale. Maitseainena sobivad lehed ja õiepungad koos piparrohu, tilli ja salveiga.
Lavendliõied leiavad kasutust ka magustoitude maitsestamisel. Nendega saab maitsestada näiteks küpsiseid, kooke, jäätist ja limonaadi. Lavendliõied annavad magustoitudele kergelt lavendlise aroomi.
Kosmeetika ja parfümeeria
Lavendli eeterlikku õli kasutatakse laialdaselt parfümeerias ja kosmeetikatööstuses. Seda leidub paljudes parfüümides, kehahooldustoodetes, vannisoolades ja -õlides. Lavendli lõhn on rahustav ja lõõgastav, mistõttu kasutatakse seda sageli ka aroomiteraapias.
Rahvameditsiin
Lavendlil on mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Õitest valmistatud droogi soovitatakse kui nõrka rahustit ja spasmolüütilist vahendit migreeni, neuralgia ja närvilisusest põhjustatud südamehäirete korral.
Piirituses lahustatud eeterlikku õli kasutatakse välispidiselt reumaatiliste valude vaigistamiseks. Õitest tehakse ka aromaatseid ravivanne. Lavendlit peetakse ka peavalu ja iiveldust leevendavaks taimeks.
Kodune kasutus
Lavendli oksi ja õisi pannakse kappidesse ja laegastesse koide tõrjeks. Tänu oma antibakteriaalsetele omadustele kasutatakse lavendlit ka õhuvärskendites ja lõhnakotikestes riidekappides.
Lavendli lõhn on rahustav ja und soodustav, mistõttu kasutatakse seda sageli ka padjatäidetes ja voodipesu lõhnastamiseks. See aitab luua meeldiva ja lõõgastava magamiskeskkonna.
Kokkuvõtteks on lavendel väga mitmekülgne taim, mida saab kasutada nii toiduvalmistamises, kosmeetikas, parfümeerias, rahvameditsiinis kui ka koduses majapidamises. Selle meeldiv lõhn ja kasulikud omadused muudavad lavendli väärtuslikuks taimeks igas majapidamises.
Haigused ja kahjurid
Kuigi lavendel on üldiselt vastupidav taim, võivad mõned haigused ja kahjurid siiski probleeme tekitada. Siin on mõned levinumad ohud:
Juuremädanik (Armillaria mellea, Rhizoctonia)
Juuremädanik on seenhaigus, mis tekib liigniiskuse tõttu. Sümptomiteks on taime närbumine, lehtede kolletumine ja juurte mädanemine. Ennetamiseks tuleb tagada hea drenaaž ja vältida liigset kastmist. Nakatunud taimed tuleb eemaldada ja hävitada.[1]
Jahukaste (Botrytis cinerea)
Jahukaste on seenhaigus, mis ilmneb valgete laikudena lehtedel ja vartel. See nõrgestab taime ja vähendab saagikust. Ennetamiseks tuleb tagada hea õhuringlus taimede vahel ja vältida lehtede märjaks saamist kastmisel. Nakatunud lehed tuleb eemaldada ja hävitada. Vajadusel kasutada sobivat fungitsiidi.
Lehetäid
Lehetäid on väikesed putukad, mis toituvad taimemahladest. Nad võivad põhjustada lehtede kolletumist ja kõverdumist. Tugeva nakatumise korral võivad lehed variseda. Tõrjeks võib kasutada insektitsiide või looduslikke vahendeid nagu seebivesi või neemõli.
Ämblikulestad
Ämblikulestad on pisikesed lülijalgsed, kes imevad taimedest mahla, põhjustades lehtede kolletumist ja kõverdumist. Tugeva nakatumise korral võivad lehed variseda. Tõrjeks tuleb taimi regulaarselt kontrollida ja nakatunud lehed eemaldada. Abiks võivad olla ka looduslikud vaenlased nagu lepatriinud.
Nälkjad (Sophronia humerella)
Nälkjad on väikesed röövikud, kes söövad lehti ja õisi. Nad võivad põhjustada olulist kahju, eriti noortel taimedel. Tõrjeks võib kasutada insektitsiide või käsitsi korjamist. Abiks on ka looduslikud vaenlased nagu parasitoidid ja röövtoidulised putukad.
Kaaslased lavendlile
Lavendel on hea kaaslane paljudele teistele taimedele, sest see aitab peletada kahjureid, meelitada ligi kasulikke putukaid, parandada mulla kvaliteeti ja luua ilusa värvikontrasti. Siin on mõned näited taimedest, mis sobivad hästi lavendliga:
- Roosid – Roosid ja lavendel on klassikaline kombinatsioon, mis loob romantilise ja lõhnava aia. Roosid vajavad palju päikest ja hästi drenaažiga mulda, nagu lavendelgi. Lavendel aitab kaitsta roose lehetäide, tripside ja rooste eest, samuti annab neile ilusa tausta oma siniste või lillade õitega .
- Salvei – Salvei on aromaatne ürt, mis kasvab hästi koos lavendliga. Salvei vajab samuti palju päikest ja kuiva mulda, nagu lavendelgi. Salvei aitab peletada valgekärbseid, ämbliklesta ja nälkjaid, samuti lisab aiale rohelist värvi oma lehtedega .
- Saialill – Saialill on värvikas õisik, mis sobib suurepäraselt lavendliga. Saialill vajab samuti palju päikest ja hästi drenaažiga mulda, nagu lavendelgi. Saialill aitab tõrjuda nematoode, lehetäisid ja tripse, samuti loob aiale erksa kontrasti oma oranžide või kollaste õitega .
- Petuunia – Petuunia on populaarne õisik, mis kasvab hästi koos lavendliga. Petuunia vajab samuti palju päikest ja kuiva mulda, nagu lavendelgi. Petuunia aitab meelitada ligi röövputukaid, nagu lepatriinud ja ladvapistrikud, kes söövad kahjureid, samuti annab aiale mitmekesist värvi oma erinevate õitega .
- Pune – Pune on maitsev ürt, mis sobib hästi lavendliga. Pune vajab samuti palju päikest ja hästi drenaažiga mulda, nagu lavendelgi. Pune aitab peletada valgekärbseid, ämbliklesta ja nälkjaid, samuti lisab aiale maitset ja lõhna oma lehtedega .
Lavendel on hea kaaslane paljudele teistele taimedele, sest see pakub nii ilu kui ka kasu. Lavendlit tasub istutada koos teiste taimedega, et luua harmooniline ja lõhnav aed.
Lavendli Kasvatamise Kiirjuhend
| Omadus | Lavendel |
|---|---|
| Taimeliik | Huulõieliste sugukonda kuuluv püsilillede perekond, umbes 47 liiki ja palju sorte |
| Kõrgus | 30-120 cm, olenevalt liigist ja sordist |
| Laius | 30-90 cm, olenevalt liigist ja sordist |
| Õied | Väikesed ja lõhnavad, sinised, lillad, roosad, valged, kollased või punased, pikadel õisikutel |
| Lehed | Kitsad ja piklikud, hallikasrohelised kuni hõbedased, pehmete karvadega |
| Kasvukuju | Tihe ja kompaktne puhmas, ümar, ovaalne või piklik, olenevalt liigist ja sordist |
| Valgusvajadus | Päikesearmastaja, vähemalt 6-8 tundi otsest päikesevalgust päevas |
| Mulla tüüp | Kuiv ja hästi drenaažiga, liivane või kruusane, pH 6.5-7.5 |
| Kastmine | Mõõdukas, ainult siis, kui muld on peaaegu kuiv, vältida lehtede ja õite niisutamist |
| Väetamine | Madal lämmastik, 10-10-10 või 5-10-10, ainult kevadel |
| Pügamine | Regulaarne, eemaldada üks kolmandik kuni pool taime kõrgusest kevadel, lõigata ära õied pärast õitsemist suvel ja sügisel |
| Talvitamine | Külmakindel kuni -15°C, katta multši, lehtede, õlgede või kangaga juurte ümber talveks |
| Kahjurid | Lehetäid, tripsid, ämbliklestad, valgekärbseid |
| Haigused | Hallitus, jahukaste, rooste |
| Kaaslased | Roosid, salvei, saialill, petuunia, pune |
| Kasutusalad | Dekoratiivtaimena, lõhnastamiseks, ravimtaimena või toiduvalmistamisel |
Kokkuvõte
Lavendel (Lavandula) on mitmekülgne ja väärtuslik taim, mis on tuntud oma ilu, aroomi ja kasulike omaduste poolest. See igihaljaste aromaatsete lehtpõõsaste, poolpõõsaste ja rohttaimede perekonda kuuluv taim on pärit Vahemeremaadest, kuid on kohanenud kasvama ka jahedama kliimaga piirkondades.
Lavendel eelistab päikeselist kasvukohta, kuiva ja lubjarikast mulda ning talub hästi põuda. Teda on lihtne paljundada nii seemnetest, pistikutest kui ka vanu puhmi jagades. Õige hoolduse ja kasvutingimuste tagamisel võib lavendel pakkuda rõõmu aastaid.
Lavendli õied ja lehed leiavad kasutust nii toiduvalmistamises, kosmeetikas, parfümeerias kui ka rahvameditsiinis. Tema eeterlik õli on tuntud oma rahustava ja lõõgastava toime poolest. Lisaks on lavendlil antibakteriaalsed omadused, mistõttu kasutatakse teda õhuvärskendajates ja lõhnakotikestes.
Aias on lavendel kasulik taim, sest meelitab ligi tolmeldajaid ja peletab eemale kahjureid. Teda võib edukalt kasvatada koos roosidega, sest ta ei paku neile konkurentsi toitainete osas ning hoiab eemal ebameeldivad putukad.
Kuigi lavendel on üldiselt vastupidav taim, võivad mõned haigused ja kahjurid siiski probleeme tekitada. Levinumad ohud on juuremädanik, jahukaste, lehetäid, ämblikulestad ja nälkjad. Ennetamine on parim viis lavendli kaitsmiseks, tagades talle sobilikud kasvutingimused ja jälgides taimi regulaarselt.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lavendel on tõeliselt mitmekülgne ja väärtuslik taim, mis väärib kindlasti kohta igas aias ja majapidamises. Tema ilu, aroom ja kasulikud omadused muudavad ta asendamatuks nii iluarsenalis kui ka rohukapis.
Referentsid
How to Grow and Care for a Lavender Plant Indoors (bhg.com)
How to Grow Lavender Indoors | Gardener’s Supply (gardeners.com)
