Salvei: Aroomikas Tarkus Sinu Aias ja Köögis
Sissejuhatus
Salvei, ladinakeelse nimega Salvia officinalis, on üks tuntumaid ja hinnatumaid taimi nii maitse-, ravim- kui ka ilutaimede maailmas. See kuulub huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda, kuhu kuuluvad ka paljud teised tuntud ürdid nagu münt, basiilik, rosmariin ja tüümian. Salvei on mitmeaastane poolpõõsas, mida iseloomustavad hallikasrohelised, kergelt viltjad lehed ja sinakaslillad, roosad või valged õied, mis ilmuvad suve alguses. Taime ingliskeelne nimetus on “Sage”, mis tuleneb vanaprantsuse sõnast sauge ja ladinakeelsest sõnast salvus, mis tähendab “terve” või “päästetud”, viidates taime pikale ajaloole ravimtaimena. Salvei aroom on tugev, kergelt kamprilaadne ja maitse on soe, pisut mõrkjas ning vürtsikas. See on taim, mis pakub rõõmu nii silmale, ninale kui ka maitsemeelele ning mille kasvatamine Eesti aedades on igati jõukohane.
Kasvatamine ja Ajalugu
Salvei pärineb Vahemere piirkonnast, kus ta kasvab looduslikult kuivadel ja kivistel nõlvadel. Tema ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Nii vanad kreeklased kui ka roomlased hindasid salveid kõrgelt tema raviomaduste tõttu. Roomlased kasutasid seda seedimise parandamiseks, haavade raviks ja isegi mälutugevdajana. Nad pidasid salveid pühaks taimeks ja selle korjamisega kaasnesid kindlad rituaalid. Arvati,ett salvei toob pikka iga ja tarkust, millest ka tema nimi “salvei” ehk “päästja”.
Keskajal levis salvei kasvatamine kloostriaedade kaudu üle kogu Euroopa. Karl Suur käskis seda oma valdustes lausa kohustuslikus korras kasvatada. Taim oli hinnatud nii köögis kui ka apteegis. Seda kasutati liha säilitamiseks, toitude maitsestamiseks ning erinevate tõbede, nagu külmetushaiguste, närvivalu ja seedeprobleemide leevendamiseks. Usuti ka, et salvei peletab eemale kurje vaime ja toob majja õnne.
Eestisse jõudis salvei tõenäoliselt samuti kloostrite ja hiljem mõisaaedade kaudu. Kuigi ta pole siin päris kodumaine liik, on ta end meie kliimasse üsna hästi sisse seadnud, eriti kui pakkuda talle sobivaid kasvutingimusi ja veidi talvekaitset. Tänapäeval kasvatatakse salveid Eestis nii maitsetaimena koduaedades kui ka ilutaimena püsilillepeenardes, hinnates tema dekoratiivset lehestikku ja tagasihoidlikke, kuid mesilasi ligimeelitavaid õisi.

Salvei Paljundamine
Salveid saab paljundada mitmel viisil: seemnetega, pistikutega, võrsikutega või puhma jagamise teel. Igal meetodil on omad eelised ja sobivus.
Seemnetega paljundamine
See on kõige lihtsam, kuid aeganõudvam meetod. Seemned külvatakse varakevadel (märtsis-aprillis) siseruumides ettekasvatuskastidesse või otse avamaale pärast öökülmade möödumist (mais-juunis). Külvisügavus on umbes 0,5 cm. Seemned idanevad valguse käes, seega neid ei tohiks liiga sügavale matta. Optimaalne idanemistemperatuur on 18-21 °C. Idanemine võib võtta aega 1-3 nädalat, vahel kauemgi. Seemnetest kasvatatud taimed võivad olla vanemtaimedest veidi erinevad, eriti kui tegu on hübriidsortidega. Esimesel aastal jääb taim tavaliselt tagasihoidlikumaks.
Pistikutega paljundamine
See on levinud ja tõhus meetod, mis tagab sordiehtsuse. Parim aeg pistikute võtmiseks on hiliskevad või suve algus (mai-juuni), kui noored võrsed on poolpuitunud. Lõigatakse umbes 8-10 cm pikkused ladvapistikud, eemaldatakse alumised lehed ja pistetakse niiskesse, liivasegusesse mulda või turbasse. Juurdumise soodustamiseks võib kasutada juurdumispulbrit ja katta pistikud kile või klaasiga, et hoida kõrget õhuniiskust. Juurdumine võtab tavaliselt aega 3-4 nädalat. Pärast juurdumist istutatakse noored taimed eraldi pottidesse ja hiljem avamaale.
Võrsikutega paljundamine (Layering)
Selleks painutatakse emataime alumine, painduv oks maapinnale, kinnitatakse traadi või kiviga ja kaetakse keskosa mullaga, jättes ladvaosa välja. Juured tekivad mullaga kaetud osale tavaliselt mõne kuu jooksul. Kui võrsik on piisavalt juurdunud, lõigatakse see emataimest lahti ja istutatakse eraldi kasvama. See meetod sobib hästi vanemate, puitunud vartega taimede puhul.
Puhma jagamine
Vanemaid, hästi kasvanud salveipuhmaid (3-4 aastat vanad) saab kevadel ettevaatlikult labidaga välja kaevata ja juurepalli mitmeks osaks jagada. Igal osal peaks olema piisavalt juuri ja vähemalt paar tugevat võrset. Jagatud osad istutatakse kohe uude kasvukohta ja kastetakse hoolikalt. Jagamine aitab ka puhmast noorendada.
Salvei kasvatamine
Salvei kasvatamine on üldiselt lihtne, kui tagada talle mõned põhilised tingimused.
- Siseruumides või õues: Salvei eelistab kindlasti kasvada õues, kus ta saab piisavalt päikesevalgust ja õhku. Siseruumides on tema kasvatamine keerulisem, kuna ta vajab väga palju valgust (vähemalt 6-8 tundi otsest päikesevalgust päevas, ideaalis lõunapoolsel aknalaual) ja head õhuringlust, et vältida seenhaigusi. Talvel võib siseruumides vajalikuks osutuda lisavalgustus taimelampide abil. Pott peab olema piisavalt suur ja hea drenaažiga.
- Varjus või päikese käes: Salvei on päikeselembene taim. Kõige paremini kasvab ja arendab oma aroomi täispäikeselises kasvukohas (vähemalt 6 tundi otsest päikest päevas). Ta talub ka kerget poolvarju, kuid jääb siis kiduramaks, venib välja ja tema maitseomadused nõrgenevad. Liiga varjulises kohas on taim vastuvõtlikum ka haigustele.
- Muld ja multš: Salvei eelistab kerget, vett hästi läbilaskvat, toitainetevaest kuni mõõdukalt viljakat mulda. Ideaalne on liivakas või kruusane saviliivmuld, mis on neutraalne või kergelt aluseline (pH 6.0-7.5). Raske, savine ja liigniiske muld on salveile hukatuslik, eriti talvel, põhjustades juurte mädanemist. Kui aiamuld on raske, tuleks istutusauku lisada liiva, peenikest kruusa või komposti, et parandada drenaaži. Potis kasvatamisel tuleb kasutada kvaliteetset, hea drenaažiga potimulda, millele võib segada juurde perliiti või liiva. Multšimine aitab hoida mulla niiskust, takistada umbrohu kasvu ja kaitsta juuri talvel külma eest. Sobib orgaaniline multš (põhk, koorepuru), kuid see tuleks hoida taime varrest veidi eemal, et vältida niiskuse kogunemist ja mädanike teket. Hästi sobib ka anorgaaniline multš, näiteks peenike kruus või killustik, mis tagab hea õhuringluse varre ümber.
- Kastmine: Salvei on üsna põuakindel taim, eriti kui ta on hästi juurdunud. Liigne kastmine on üks peamisi vigu salvei kasvatamisel. Kasta tuleks siis, kui mulla pealmine kiht (paar sentimeetrit) on kuiv. Kasta põhjalikult, kuid harva, lastes mullal kastmiskordade vahel kuivada. Vältida tuleks lehtede märjaks tegemist, eriti õhtuti, et vähendada seenhaiguste riski. Potis kasvavaid taimi tuleb kasta sagedamini kui avamaal kasvavaid, kuid ka siin kehtib reegel – pigem vähem kui rohkem. Talvel vajab taim väga vähe vett.
- Väetamine: Salvei ei ole suur toitainete tarbija. Liigne väetamine, eriti lämmastikurikas väetis, soodustab küll lopsakat lehekasvu, kuid teeb seda taime aroomi ja maitse arvelt ning muudab taime talveõrnaks ja haigustele vastuvõtlikumaks. Tavaliselt piisab istutamisel mulda segatud kompostist või kõdusõnnikust. Vajadusel võib kevadel anda veidi tasakaalustatud kompleksväetist, kuid pigem tagasihoidlikult. Potis kasvatatavaid taimi võib suve jooksul paar korda vähese lahja vedelväetisega turgutada.
- Istutamine ja ümberistutamine: Parim aeg salvei istutamiseks avamaale on kevad, pärast öökülmade ohu möödumist. Istutusauk peaks olema piisavalt suur, et juurepall vabalt ära mahuks. Taim istutatakse samale sügavusele, nagu ta kasvas potis. Taimede vahekaugus peaks olema umbes 40-60 cm, et tagada hea õhuringlus. Pärast istutamist tuleb taime korralikult kasta. Ümberistutamist vajavad salveitaimed harva, kuna nad ei armasta häirimist. Kui see on siiski vajalik (näiteks puhma noorendamiseks või asukoha muutmiseks), tuleks seda teha kevadel. Potis kasvavaid taimi tuleb ümber istutada suuremasse potti siis, kui juured on vana poti täitnud (tavaliselt iga 2-3 aasta tagant).

Salvei Kasvatamise Nipid
Vali õige sort: Tutvu erinevate salveisortide omadustega ja vali see, mis sobib sinu kliimasse ja kasutusotstarbeks (kulinaarne, ilu-, ravim-). Mõned sordid on külmakindlamad kui teised.
Päike ja drenaaž on võtmesõnad: Ära alahinda nende kahe teguri tähtsust. Enamik probleeme salveiga on seotud valguse puuduse või liigniiskusega.
Korista regulaarselt: Lehtede noppimine soodustab taime harunemist ja hoiab seda kompaktsena. Korista lehti hommikul pärast kaste kuivamist – siis on eeterlike õlide sisaldus kõige suurem.
Ära karda kääre: Regulaarne pügamine on vajalik, et vältida taime puitumist ja hoida seda elujõulisena.
Noorenda vanu taimi: Salvei kipub 3-5 aastaga puituma ja muutuma vähem produktiivseks. Siis on aeg teda jagada või asendada noorema taimega, mis on kasvatatud pistikust.
Potis kasvatajale: Veendu, et potil on põhjas augud ja kasuta alustaldrikut mõõdukalt, et taim ei seisaks vees.
Pügamine ja Hooldus
Regulaarne pügamine on oluline, et hoida salveipuhmas tihe, kompaktne ja produktiivne ning vältida selle alumise osa puitumist ja hõredaks muutumist.
- Kevadine tagasilõikus: Parim aeg tugevamaks tagasilõikuseks on varakevad, just enne uue kasvu algust (aprillis). Lõika taim tagasi umbes 10-15 cm kõrguseni maapinnast, kuid jälgi, et ei lõikaks päris vanasse, ilma lehtedeta puitunud ossa, kust taim ei pruugi enam uusi võrseid ajada. Lõika alati veidi punga või lehepaari kohalt. See soodustab uute, tugevate võrsete kasvu.
- Pärast õitsemist: Pärast õitsemist (tavaliselt juunis-juulis) võib ära lõigata närbunud õisikuvarred. See parandab taime välimust ja suunab energia lehtede kasvu, mitte seemnete moodustamisse. Samal ajal võib taime ka kergelt kärpida, et säilitada soovitud kuju.
- Kasvuaegne kärpimine: Lehtede regulaarne korjamine toimib samuti kerge kärpimisena. Kui taim muutub liiga laialivalguvaks, võib pikemaid oksi suve jooksul tagasi näpistada või lõigata.
- Sügisene lõikus: Sügisel vältida tugevat tagasilõikust, kuna see võib vähendada taime talvekindlust. Võib eemaldada vaid kuivanud või haiged osad. Kerge sügisene kärpimine aitab taimel talveks valmistuda ja vähendab haiguste riski.
Hooldus hõlmab lisaks pügamisele ka umbrohu eemaldamist taime ümbert (eriti noorte taimede puhul) ja vajadusel toestamist, kui pikad võrsed kipuvad lamanduma.
Salvei Üle Talvitamine
Harilik salvei (Salvia officinalis) on Eestis üsna hea talvekindlusega (tsoonid 5-6), kuid tema edukas talvitumine sõltub mitmest tegurist: kasvukohast, mulla niiskusrežiimist ja talve karmusest. Nooremad taimed ja mõned sordid võivad olla õrnemad.
- Avamaal: Peamine oht talvel on liigniiskus ja jäide. Hea drenaaž on talvitumise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Sügisel tuleks veenduda, et taime ümber ei koguneks vett. Pärast esimeste kergete külmade saabumist, kui maapind hakkab kergelt külmuma, võib taime juurekaela ümber kuhjata kuiva multši (näiteks männikoorepuru, turvast, kuivi lehti või põhku). Väldi multši kuhjamist otse varte vastu, et tagada õhuringlus. Kerge kuuseokstest kate kaitseb nii külma kui ka kevadise ereda päikese eest, mis võib igihaljaid lehti kahjustada, kui maa on veel külmunud. Lumi on parim looduslik talvekate.
- Konteinertaimed: Potis kasvavad salveitaimed on külmaõrnemad, kuna juured ei ole maapinna kaitse all. Neil on mitu talvitumisvõimalust:
- Viia pott jahedasse (0…+5 °C), valgesse või pimedasse ruumi (kelder, garaaž, veranda). Kasta talvel väga harva, vaid nii palju, et muld täiesti läbi ei kuivaks.
- Kaeva pott koos taimega maasse peenrasse või kasvuhoonesse. See kaitseb juuri kõige paremini külma eest.
- Kui pott jääb õue, tuleb see kindlasti maapinnast kõrgemale tõsta (et põhi ära ei külmuks) ja soojustada. Mässi pott mitme kihi pakasekanga, mulli- või vahtplasti sisse. Täiendavaks kaitseks võib poti ümber kuhjata lehti või lund.
- Vähem vastupidavad liigid: Paljud teised salveiliigid (nt ananass-salvei, särav salvei) ei ole Eestis talvekindlad ja neid kasvatatakse üheaastaste taimedena või talvitatakse siseruumides nagu konteinertaimi.
Erinevad Liigid ja Sordid
Salvei perekond (Salvia) on tohutult suur, hõlmates ligi 1000 liiki. Kõige tuntum on harilik salvei (Salvia officinalis), kuid aianduses ja kulinaarias kasutatakse ka paljusid teisi liike ja sorte.
Harilik salvei (Salvia officinalis) ja tema sordid:
Laiemate, ümaramate hallikasroheliste lehtedega, väga aromaatne, kompaktne kasvukuju. Hea kulinaarne sort.
Noored lehed ja varred on lillakaspunased, hiljem muutuvad hallikasroheliseks lillaka varjundiga. Dekoratiivne ja aromaatne.
Lehed on rohelise, valge ja roosaka kirjaga. Väga dekoratiivne, kuid veidi õrnem kui põhiliik.
Lehed on rohelise ja kollasekirjud. Samuti dekoratiivne, kuid võib olla veidi vähem vastupidav.
Kollakasroheliste lehtedega.
Muud olulised salvei liigid:
Väga populaarne ja vastupidav püsilill Eestis. Tuntud oma pikkade, püstiste siniste, lillade, roosade või valgete õisikute poolest. Õitseb rikkalikult suvel. Ei ole kulinaarse väärtusega, kuid suurepärane ilutaim ja meelitab ligi mesilasi ning liblikaid. Palju sorte (‘Caradonna’, ‘Ostfriesland’, ‘Mainacht’, ‘Amethyst’).
Tuntud oma erepunaste õite poolest. Pärit Brasiiliast, Eestis kasvatatakse üheaastase suvelillena. On ka roosade, lillade ja valgete õitega sorte.
Lehed lõhnavad hõõrudes tugevalt ananassi järele. Õitseb hilissügisel punaste õitega. Külmaõrn, kasvatatakse Eestis tavaliselt potis või üheaastasena. Lehti kasutatakse teedes, magustoitudes.
Kaheaastane või lühiealine püsik. Suured, kortsulised lehed ja kõrged, harunevad õisikuvarred kahvatulillade või valkjate kandelehtedega. Kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks (Clary Sage oil), mida kasutatakse parfümeerias ja aroomiteraapias. Dekoratiivne.
Tuntud kui chia-taim. Kasvatatakse peamiselt seemnete (chia seemned) saamiseks, mis on väga toitainerikkad. Vajab pikka ja sooja kasvuperioodi.
Intensiivselt siniste õitega, kuid Eestis külmaõrn.
Erinevad Kasutusviisid
Salvei on tõeliselt mitmekülgne taim, leides kasutust nii köögis, rahvameditsiinis kui ka iluaianduses.
Kulinaarias
Salvei tugev, kergelt mõrkjas ja vürtsikas maitse sobib suurepäraselt rasvasemate toitudega, aidates neid paremini seedida.
- Liharoad: Klassikaline kaaslane seaprae, pardi, hane ja ulukiliha juurde. Kasutatakse marinaadides, täidistes (eriti linnulihal) ja kastmetes. Sage and onion stuffing (salvei-sibula täidis) on Briti köögi klassika.
- Vorstid ja hakkliha: Paljudes vorstiretseptides ja hakklihasegudes kasutatakse salveid maitse andmiseks.
- Köögiviljad: Sobib hästi ubade, läätsede, kõrvitsa ja tomatiga. Praetud salveilehed võis on maitsev lisand pastaroogadele või risotole.
- Juustud: Võib lisada maitsevõile, kodujuustule või juustukastmetele.
- Joogid: Salveiteed juuakse nii maitse kui ka tervise heaks. Värskeid lehti võib lisada limonaadile või kokteilidele.
Kasutamine: Salveid võib kasutada nii värskelt kui ka kuivatatult. Kuivatatud salvei maitse on kontsentreeritum, seega tuleks seda kasutada mõõdukamalt. Värskeid lehti lisatakse toidule pigem valmimise lõpupoole, kuivatatud lehti varem.
Rahvameditsiinis (traditsioonilised kasutused)
Salveil on pikk ajalugu ravimtaimena, kuigi tänapäeval tuleks tõsisemate tervisehädade puhul alati konsulteerida arstiga. Traditsiooniliselt on salveid kasutatud:
- Suu- ja kurguprobleemid: Salveitee või -tõmmisega kuristamine aitab leevendada kurguvalu, igemepõletikku ja suuhaavandeid tänu oma antiseptilistele ja põletikuvastastele omadustele.
- Seedimine: Aitab leevendada kõhupuhitust, seedehäireid ja kõhulahtisust. Arvatakse, et see stimuleerib sapi eritust.
- Liigne higistamine: Salveiteed on kasutatud liighigistamise vähendamiseks, eriti menopausiga seotud kuumahoogude korral.
- Närvisüsteem: Rahvameditsiinis on salveid seostatud mälu ja keskendumisvõime parandamisega.
- Haavade ravi: Antiseptiliste omaduste tõttu on salveitõmmist kasutatud välispidiselt väiksemate haavade ja nahapõletike puhastamiseks.
NB! Salvei sisaldab tujooni, mis suurtes kogustes ja pikaajalisel tarvitamisel võib olla närvisüsteemile toksiline. Seetõttu ei tohiks salveipreparaate (eriti eeterlikku õli) tarvitada suurtes annustes ega pikaajaliselt ilma asjatundja soovituseta. Rasedad ja imetavad emad ning epileptikud peaksid salvei sisemisest tarvitamisest hoiduma.
Iluaianduses
Paljusid salveiliike ja -sorte kasvatatakse nende dekoratiivse lehestiku (hallikasroheline, kirju, purpurne) või kaunite õite (sinised, lillad, roosad, punased, valged) tõttu. Nad sobivad hästi püsilillepeenardesse, ürdiaedadesse, kiviktaimlatesse ja konteineritesse. Aedsalvei (S. nemorosa) on eriti hinnatud oma pika õitsemisaja ja vähenõudlikkuse poolest.
Aroomiteraapia ja kosmeetika
Salvei eeterlikku õli kasutatakse aroomiteraapias (tavaliselt muskaatsalvei õli, mis on tujoonivaba) rahustava ja tasakaalustava toime tõttu. Seda lisatakse ka seepidele, šampoonidele ja nahahooldustoodetele.
Suitsutamine (Smudging)
Kuivatatud salveikimbud (eriti valge salvei, Salvia apiana) on traditsiooniliselt kasutusel Põhja-Ameerika põlisrahvaste rituaalides ruumide ja inimeste energeetiliseks puhastamiseks.

Sobivad Kaaslastaimed
Salvei on hea kaaslane paljudele teistele aiasaadustele, aidates peletada kahjureid ja meelitades ligi kasulikke putukaid.
- Kapsad (kapsas, brokoli, lillkapsas): Salvei tugev lõhn aitab peletada kapsaliblikaid ja kapsakoisid.
- Porgandid: Salvei võib aidata peletada porgandikärbest.
- Oad: Tundub, et salvei soodustab ubade kasvu.
- Tomatid: Salvei võib peletada mõningaid kahjureid ja parandada tomati kasvu ning maitset.
- Maasikad: Salvei võib aidata kaitsta maasikaid tigude ja nälkjate eest.
- Rosmariin: Neil on sarnased kasvunõuded (päike, hea drenaaž) ja nad täiendavad teineteist nii peenras kui ka köögis. Koos kasvades võivad nad vastastikku kahjureid peletada.
- Lavendel ja tüümian: Samuti sarnaste kasvunõuetega ja head kaaslased kuivas ja päikeselises peenras.
- Kurk: Arvatakse, et salvei võib pärssida kurgi kasvu. Nende kooskasvatamist tuleks vältida.
- Ristik: Mõned allikad mainivad, et salvei ei kasva hästi koos ristikuga.
- Koirohi: Tugeva allelopaatilise toimega koirohi võib pärssida salvei kasvu.
Kaaslastaimede valikul tasub alati jälgida taimede konkreetseid kasvunõudeid ja vajadusel katsetada, mis just sinu aias kõige paremini toimib.
Ohustavad Kahjurid ja Haigused
Salvei on üldiselt üsna vastupidav taim, kuid mõned kahjurid ja haigused võivad teda siiski kimbutada, eriti kui kasvutingimused pole optimaalsed.
Kahjurid
Lehetäid
Väikesed rohelised või mustad putukad, kes kogunevad tavaliselt noortele võrsetele ja lehtede alumistele külgedele, imedes taimemahla. Tugeva nakkuse korral võib taim nõrgeneda. Tõrjeks võib kasutada tugevat veejuga, rohelise seebi lahust või looduslikke insektitsiide. Kasulikud putukad nagu lepatriinud aitavad lehetäide arvukust kontrolli all hoida.
Kedriklestad
Äärmiselt väikesed ämblikulaadsed lestad, kes ilmuvad tavaliselt kuiva ja kuuma ilmaga, eriti siseruumides või kasvuhoones. Tekitavad lehtedele peene võrgendi ja imevad taimemahla, põhjustades lehtede kollakaks muutumist ja kuivamist. Aitab õhuniiskuse tõstmine ja pritsimine seebiveega või spetsiaalse lestatõrjevahendiga.
Tirtslased (Leafhoppers)
Väikesed hüppavad putukad, kes imevad samuti taimemahla, jättes lehtedele heledaid täppe.
Teod ja nälkjad
Võivad kahjustada noori taimi, eriti niisketes tingimustes. Tõrjeks võib kasutada teograanuleid, õllelõkse või korjata neid käsitsi.
Haigused
Jahukaste
Üks levinumaid seenhaigusi, mis avaldub valge jahutaolise kirmena lehtedel ja vartel. Soodustab soe ja niiske ilm ning halb õhuringlus. Vältimiseks tagada taimedele piisav vahekaugus, hea õhuringlus ja vältida lehtede kastmist. Nakatunud taimeosad tuleks eemaldada. Tugeva nakkuse korral võib kasutada fungitsiidi.
Juuremädanik
Põhjustatud seenhaigustest mullas, tavaliselt liigniiskuse ja halva drenaaži tagajärjel. Juured muutuvad pruuniks ja pehmeks, taim närbub ja sureb. Ennetamine on parim ravi – tagada suurepärane drenaaž ja vältida ülekastmist. Nakatunud taime on raske päästa.
Lehelaiksus
Seenhaigused, mis põhjustavad lehtedele erineva kuju ja värviga laike. Tavaliselt seotud niiskete tingimustega. Eemaldada nakatunud lehed ja tagada hea õhuringlus.
Varremädanik
Seenhaigus, mis ründab taime vart maapinna lähedalt, eriti kui muld on liiga niiske või multš on kuhjatud vastu vart.
Enamasti saab kahjureid ja haigusi ennetada, tagades salveile optimaalsed kasvutingimused: palju päikest, hea õhuringlus, suurepärane drenaaž ja mõõdukas kastmine.
Lõppsõna asemel: Salvei Tarkus Aias ja Elus
Salvei on palju enamat kui lihtsalt üks ürt aianurgas. Tema pikk ja auväärne ajalugu, mis põimib kokku müüte, meditsiini ja kokakunsti, kõneleb tema erilisest kohast inimkultuuris. See on taim, mis sümboliseerib vastupidavust, tarkust ja tervist – omadusi, mida me kõik oma ellu soovime.
Salvei kasvatamine Eesti aias on jõukohane ja pakub mitmekülgset rahuldust. Tema hallikasroheline lehestik lisab peenardele tekstuuri ja värvi, õied meelitavad ligi sumisevaid abilisi ning lehed pakuvad köögis võrratuid maitseelamusi. Hoolitsedes salvei eest, õpime märkama looduse rütme ja taimede vajadusi – päikesevalguse, paraja niiskuse ja õhuringluse tähtsust. See on omamoodi tarkus, mida aed meile õpetab.
Olgu see siis Vahemere päritolu vürtsikas Salvia officinalis köögiaknal, vastupidav ja rikkalikult õitsev aedsalvei püsilillepeenras või hoopis mõni eksootilisem liik potis – salvei toob meie aedadesse ja ellu killukese Vahemere soojust, iidset tarkust ja aromaatset võlu. Ärge kartke seda väärtuslikku taime oma aeda kutsuda – ta tasub hoolitsuse eest mitmekordselt.