Magnoolia on üks iidsemaid puittaimede perekondi maailmas. Teadlased on leidnud teravalehise magnoolia (M. acuminata) taimeosade kivistisi, mis on ligikaudu 20 miljonit aastat vanad. Mõned uurijad arvavad, et magnooliad võisid meie planeedil kasvada isegi 95 miljonit aastat tagasi.

SISUKORD

magnolia
magnolia

Magnoolia , Ilus aga Õrn

Magnooliad on tuntud oma suurte ja ilusate õite poolest, mis püsivad puul paarist nädalast kuni pooleteise kuuni. Õied võivad olla valged, roosad, kollased või isegi punased, sõltuvalt liigist ja sordist. Mõnedel liikidel on õied lõhnavad.

Magnooliate lehed on enamasti nahkjad, paksud ja läikivad. Lehtede kuju varieerub liigiti – mõnel liigil on lehed ovaalsed, teistel piklikud või terava tipuga. Lehtede pikkus võib ulatuda 10-50 cm.

Magnooliate viljad on omapärased mõhnjad moodustised, mida võib eemalt vaadates isegi käbideks pidada. Seemnete valmides viljad avanevad ja seemned ripuvad avadest välja. Sellist vilja nimetatakse botaanikas kogukukruks.

Magnooliate õis on ehituselt lihtsam kui hilisematel õistaimedel. Kui näiteks õunapuul on õiel kroon- ja tupplehed selgelt eristunud, siis magnooliate õiekattelehed ei erine. See arhailine tunnus näitab, et magnooliad on ühed vanimad õistaimed maailmas.

Magnooliate kasv sõltub liigist ja kasvutingimustest. Mõned liigid võivad oma looduslikus keskkonnas kasvada kuni 30 m kõrguseks puuks. Eestis jäävad magnooliad enamasti põõsa mõõtu, kuid leidub ka suuremaid puid. Näiteks Põlvamaal kasvab 90-aastane 18 m kõrgune teravalehine magnoolia.

Magnooliate juurestik on õrn ja habras, mistõttu ei talu nad hästi ümberistutamist ega juurte kahjustamist. Istutamisel tuleb juuri võimalikult vähe liigutada. Pärast istutamist on soovitatav katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis kaitseb juuri talvel külma eest.

Kokkuvõttes on magnooliad väga dekoratiivsed ja omapärased taimed oma suurte õite, nahkjate lehtede ning arhailise õie ehitusega. Kuigi Eesti kliimas saab kasvatada vaid väheseid liike ja sorte, toovad magnooliad meie aedadesse eksootilist ilu ja ajaloolist hõngu.

magnoolia põõsas
magnoolia põõsas

Magnoolia kasvatamine Eesti kliimas

Magnooliate kasvatamine Eestis nõuab hoolikat liigi ja sordi valikut ning tähelepanelikku hooldust, kuna meie kliima on nende jaoks üsna karm. Siiski on võimalik nautida magnooliate ilu ka Eestimaa aedades, kui järgida mõningaid olulisi nõuandeid.

Kasvukoha valik

Magnooliale tuleb valida päikseline või poolvarjuline ning kindlasti tuulte eest kaitstud soe kasvukoht. Külmad tuuled ja kevadised öökülmad võivad taimi kahjustada. Seetõttu on soovitatav istutada magnoolia maja, seina või heki lähedusse, kus on soojem mikrokliima.

Mullastik

Magnooliad eelistavad viljakaid, parasniiskeid ja õhurikkaid muldi. Muld peab olema pidevalt parajalt niiske, kuid mitte liigniiske. Mõned liigid taluvad ka liigniisket, hapukat ja soist mulda.

Istutamisel võib lisada mulda turvast, et muuta seda pisut happelisemaks (pH alla 7). Istutusauku võib panna ka turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. See parandab mulla struktuuri ja viljakust.

Istutamine

Magnooliate juurestik on õrn ja habras, mistõttu ei talu nad hästi ümberistutamist ega juurte kahjustamist. Istutamisel tuleb juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda.

Pärast istutamist tuleks juurepealne katta 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis kaitseb juuri talvel külma eest. See aitab ka niiskust paremini säilitada.

Hooldus

Noored taimed vajavad Eestis esimestel aastatel talvekatet, et kaitsta neid külmakahjustuste eest. Selleks sobivad näiteks kuuseoksad, mis asetatakse ümber taime. 4-5 aasta pärast kohanevad magnooliad paremini ja nende külmataluvus paraneb. Väga külmal talvel võivad külmuda vaid viimase aasta võrsed.

Magnooliaid tuleb regulaarselt kasta, eriti kuival perioodil. Muld peab olema pidevalt niiske, kuid mitte liigniiske. Liigne niiskus võib põhjustada juuremädanikku.

Kevadel võib anda magnooliatele väetist, näiteks kompostmulda või sõnnikut. See soodustab kasvu ja õitsemist. Väetada tuleks mõõdukalt, et mitte kahjustada juuri.

Magnoolia Paljundamine

Magnooliaid saab paljundada seemnetest, kuid see on aeganõudev protsess. Kiiremini saab uusi taimi pistokste või pookimise teel. Pistikuid võetakse suve teisel poolel poolpuitunud võrsetest. Pookida saab magnooliaid alusele kevadtalvel või varasügisel.

magnoolia õis
magnoolia õis

Eesti kliimale sobivad Magnooliad

  1. Teravalehine magnoolia (M. acuminata) – kuni 30 m kõrge puu suurte teravate lehtede ja kollakate 5-10 cm õitega. Eestis kasvab kaks suurt puud Järvseljal ja üks 6-meetrine puu Pärnumaal.
  2. Hondo magnoolia (M. kobus) – tavaliselt kuni 10 m kõrge puu 10-12 cm pikkuste lehtede ja valgete kuni 10 cm õitega. Lätis leidub suuri õitsvaid puid, Eestis on teada üks 4-meetrine õitsev puu Pärnumaal.
  3. Varimagnoolia (M. tripetala) – kuni 5-6 m kõrgune puu väga suurte kuni 50 cm pikkuste lehtede ja kuni 20 cm õitega. Lätis on õitsvaid puid, Eestis kasvab üks 3-meetrine puu Pärnumaal, mis pole veel õitsenud.
  4. Sieboldi magnoolia (M. sieboldii) – kuni 7 m kõrge põõsas 10-15 cm pikkuste lehtede ja 6-10 cm õitega. Eestis leidub 2-3 m kõrguseid õitsvaid põõsaid.

Teised Eestis katsetamist väärivad magnooliad

  • Liiliaõieline magnoolia (M. liliflora) ‘Nigra‘ – aeglasekasvuline kuni 3-4 m põõsas heleroheliste 10-15 cm lehtede ja 10-15 cm läbimõõduga rubiinpunaste õitega, mis on seest valged.
  • Loebneri magnoolia (M. × loebneri) – hübriid hondo ja tähtmagnoolia vahel. Sort ‘Leonard Messel’ kasvab 2,5 m kõrguseks, õied on õrnroosad kitsaste kroonlehtedega. Sort ‘Merrill‘ kasvab kuni 4,5 m kõrguseks lumivalgete õitega.
  • Soulange’i magnoolia (M. × soulangiana) – sort ‘Alba Superba‘ on suurte valgete õitega, ‘Lennei‘ on rikkalikult õitsev tumepurpursete väliskülje ja heleroosade siseküljega suurte ümarate õitega laiuv põõsas, ‘Speciosa‘ on valgete õitega.
  • Tähtmagnoolia (M. stellata) – magnooliatest kõige varajasem õitseja, kuni 3 m kõrge ümara võraga põõsas. Sordil ‘Royal Star‘ on lumivalged lõhnavad kitsaste kroonlehtedega õied, sordil ‘Rosea‘ roosakasvalged õied.

Veel Meie Artikli Valikust:

Kokkuvõte

Magnooliad on iidsed ja dekoratiivsed puittaimed, mis toovad oma suurte ja kaunite õitega aeda eksootilist ilu. Kuigi Eesti kliimas saab kasvatada vaid väheseid liike ja sorte, on siiski võimalik nautida mõnede magnooliate võlu ka meie aedades.

Magnooliate kasvatamisel tuleb arvestada nende nõudlikkusega kasvukoha ja mullastiku suhtes. Nad vajavad päikselist või poolvarjulist, tuulte eest kaitstud sooja kasvukohta ning viljakaid, parasniiskeid ja õhurikkaid muldi. Noored taimed vajavad talvekatet, kuid vanemas eas muutuvad magnooliad külmakindlamaks.

Eestis on kõige perspektiivikamad ja külmakindlamad magnooliad pärit Jaapanist, näiteks hondo magnoolia (M. kobus), tähtmagnoolia (M. stellata) ja Sieboldi magnoolia (M. sieboldii). Ka Põhja-Ameerikast pärit teravalehine magnoolia (M. acuminata) ja varimagnoolia (M. tripetala) väärivad Eestis katsetamist.

Lisaks neile liikidele tasub proovida ka mõningaid magnooliate hübriide ja sorte, nagu Loebneri magnoolia (M. × loebneri) sordid ‘Leonard Messel‘ ja ‘Merrill‘, Soulange’i magnoolia (M. × soulangiana) sordid ‘Alba Superba‘, ‘Lennei‘ ja ‘Speciosa‘ ning liiliaõielise magnoolia (M. liliflora) sort ‘Nigra‘.

Magnooliad on küll nõudlikud, kuid õige liigi ja sordi valikul ning hoolika hooldusega on võimalik kasvatada neid võrratult kauneid taimi ka Eestimaa aedades. Magnooliate suured ja silmapaistvad õied toovad kevadel ja suvel aeda ainulaadset võlu ning pakuvad naudingut nii silmale kui hingele.