Floksid ehk leeklilled on armastatud aiailutaimed Eestis, tuntud oma rikkaliku õitsemise ja laia värvivaliku poolest. Nende populaarsus on viimastel aastakümnetel taas tõusnud, tuues värvi ja lõhna meie aedadesse suve teisest poolest kuni sügiseni. Kuigi flokside kasvatamine võib tunduda lihtne, on oluline tunda nende vajadusi, et tagada taimede tervis ja õiterohkus. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate flokside kasvatamisest Eestis, arvestades meie kliimat ja kohalikke tingimusi.

Lühidaly Floksidest

Floks (Phlox) on siniladvaliste (Polemoniaceae) sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Nime “leeklill” on nad saanud oma sageli säravate ja leegitsevate õite tõttu. Flokse on nii üheaastaseid kui ka mitmeaastaseid. Perekonda kuulub üle 60 liigi, mis pärinevad peamiselt Põhja-Ameerikast. Eestis kasvatatakse flokse ainult aiataimedena, looduslikult neid meil ei kasva.

Flokside õied on viie kroonlehega, lõhnavad ja paiknevad tihedates õisikutes varte tipus. Värvid varieeruvad laial skaalal – valgest ja roosast kuni punase, lilla, sinise ja isegi oranžini. On ka kirjulehiseid ja täidisõielisi sorte. Lehed on enamasti ovaalsed või süstjad, terveservalised ja paiknevad varrel vastakuti.

Floksile Sobiv kliima ja muld

Eesti kliima sobib mitmetele floksiliikidele ja -sortidele hästi. Floksid eelistavad parasniisket ja viljakat mulda. Nad kasvavad rahuldavalt erinevatel mullatüüpidel, kuid kõige paremini tunnevad end neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga mullas. Rasket, liigniisket või suviti kuivavat kerget pinnast tuleks vältida. Mulla parandamiseks võib lisada kõdusõnnikut või kompostmulda.

Kasvukoha valikul on oluline arvestada päikesevalgust. Floksid õitsevad kõige rikkalikumalt päikesepaistelises kasvukohas, kuid taluvad ka poolvarju. Põhjapoolses kasvukohas õitsemine võib väheneda. Keskpäevase ereda päikese eest võiks taimi varjata, et õied ei pleegiks liiga kiiresti. Oluline on tagada ka hea õhuringlus kasvukohas, et ennetada seenhaiguste teket.

Floksi Istutamine ja Hooldus

Parim aeg flokside istutamiseks on mai esimesel poolel või augusti lõpus ja septembris. Vajadusel võib flokse ümber istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel, valides selleks jahedama ja vihmasema päeva. Pärast istutamist tuleb taimi korralikult kasta. Istutamisel peaksid kasvupungad jääma mullas 3-5 cm sügavusele.

Puhma jagamine on lihtsaim ja levinuim paljundusviis, mida tehakse varakevadel. Samuti saab flokse paljundada ladva- ja varrepistikutega. Üheaastast suvileeklille paljundatakse seemnetega, püsikute puhul saab seemnetega paljundada vaid liike.

Flokside hooldus on suhteliselt lihtne. Peamised hooldusvõtted on:

  • Umbrohutõrje: Regulaarne umbrohu kitkumine hoiab peenra puhta ja tagab taimedele piisavalt toitaineid ja valgust.
  • Kastmine: Eriti põuaperioodidel vajavad floksid kastmist. Kastmisvesi ei tohiks sattuda lehtedele, et vältida seenhaigusi. Kasta tuleks mullapinda taime ümber.
  • Väetamine: Flokse on soovitatav pealt väetada kevadel kloorivabade väetistega ja kompostväetisega. Liigset lämmastikväetist tuleks vältida, kuna see soodustab lehtede vohamist ja võib muuta taimed vastuvõtlikumaks seenhaigustele.
  • Multšimine: Multšimine orgaanilise materjaliga (nt kompost) aitab säilitada mulla niiskust, takistab umbrohtude kasvu ja vähendab talvekahjustusi.
  • Toestamine: Kõrgekasvulised sordid võivad vajada toestamist, eriti tugevate tuulte ja vihmade korral.
  • Õitsenud õite eemaldamine: Närbunud õite eemaldamine soodustab uute õite teket ja pikendab õitseaega.
  • Talveks ettevalmistamine: Sügisel lõigatakse flokside varred maha pea-aegu mulla pinnani. Lumeta talve korral on soovitatav floksipeenar multšiga katta.

Floksi ohustavad Kahjurid ja Haigused

Kuigi floksid on üldiselt vastupidavad taimed, võivad ka neid kimbutada mõned kahjurid ja haigused, eriti ebasoodsates kasvutingimustes.

Haigused:

  • Jahukaste: See on flokside levinuim seenhaigus Eestis. Jahukaste ilmneb valge pulbrilise kattena lehtedel ja vartel, eriti suve teisel poolel ja sügisel, kui on niisked ööd ja soojad päevad. Tihedalt istutatud taimed ja halvasti ventileeritud kasvukohad on jahukastele vastuvõtlikumad. Ennetamiseks on oluline tagada hea õhuringlus, vältida liigset lämmastikväetist ja vajadusel kasutada jahukastekindlaid sorte. Haiguse esimeste tunnuste ilmnemisel võib proovida eemaldada haigestunud lehed ja kasutada fungitsiide. Lehtpuutuhk mulla pinnal võib samuti aidata ennetada ja leevendada jahukastet.
  • Tahmlaiksus: Teine seenhaigus, mis võib flokse kahjustada. Tahmlaiksus tekitab lehtedele pruune või musti laike, mis võivad levida ja lehed kuivatada. Sarnaselt jahukastele soodustavad tahmlaiksust niisked ja soojad ilmad. Ennetus ja tõrje on sarnased jahukastele.
  • Fütoftoroos: Juuremädanikku põhjustav seenhaigus, mis võib tekkida liigniiskes mullas. Selle vältimiseks on oluline tagada hea drenaaž ja vältida ülekastmist.

Kahjurid:

  • Nematoodid: Need mikroskoopilised ussid võivad kahjustada flokside juuri, põhjustades taime kängumist ja õitsemise vähenemist. Nematoodide tõrjeks on keerulised keemilised meetodid, seega on ennetamine olulisem. Mulla parandamine orgaanilise ainega ja regulaarne väetamine aitavad taimi tugevdada ja nematoodide kahjustusi vähendada.
  • Lehetäid: Lehetäid võivad imeda taimemahla, nõrgestades taimi ja levitades viirushaigusi. Lehetäide tõrjeks võib kasutada seebiveelahust või spetsiaalseid insektitsiide. Lepatriinud ja kiilassilmad on lehetäide looduslikud vaenlased.
  • Ämbliklestad: Kuiva ja kuuma ilmaga võivad flokse rünnata ka ämbliklestad, mis tekitavad lehtedele peene võrgutaolise katte ja põhjustavad lehtede kolletumist. Ämbliklesta tõrjeks aitab taimede kastmine ja niisutamine ning vajadusel spetsiaalsete akaritsiidide kasutamine.

Flokside Hooajaline Hooldus

Flokside hooldus jaguneb hooajati:

  • Kevad:
    • Puhma jagamine ja istutamine: Varakevadel on parim aeg flokside paljundamiseks puhma jagamise teel ja uute taimede istutamiseks.
    • Väetamine: Kevadel, kui taimed alustavad kasvu, on soovitatav väetada kloorivabade kompleksväetistega ja lisada komposti.
    • Multšimine: Mulla ümber võib multši laotada, et hoida niiskust ja takistada umbrohtude kasvu.
    • Ennetavad meetmed haiguste ja kahjurite vastu: Kontrollige taimi regulaarselt ja eemaldage kahjustatud osad. Vajadusel kasutage ennetavaid pritsimisi seenhaiguste vastu.
  • Suvi:
    • Kastmine: Eriti kuivadel perioodidel tuleb flokse regulaarselt kasta.
    • Õitsenud õite eemaldamine: Närbunud õisikute eemaldamine pikendab õitseaega ja soodustab uute õite teket.
    • Toestamine: Kõrgekasvulised sordid vajavad õisikute raskuse all murdumise vältimiseks toestamist.
    • Haiguste ja kahjurite kontroll: Jälgige taimi regulaarselt ja vajadusel tõrjuge kahjureid ja haigusi.
  • Sügis:
    • Varte tagasilõikamine: Pärast õitsemise lõppu, sügisel, lõigatakse flokside varred maapinna lähedalt maha.
    • Multšimine talveks: Lumeta talve korral on soovitatav floksipeenar multšiga katta, et kaitsta juuri külma eest.
    • Puhma jagamine (hilissuvi/varasügis): Vajadusel võib flokse jagada ka augusti lõpus või septembris.
  • Talv:
    • Talvekate kontroll: Vajadusel lisage multši, eriti lumeta ja külmadel talvedel.

Traditsioonilised Kasutused või Kultuuriline Tähtsus

Eestis on floksid peamiselt ilutaimed. Neil ei ole siin traditsioonilisi meditsiinilisi või toiduks kasutamise viise. Küll aga on floksidel oluline kultuuriline tähtsus aianduses. Nende pikk õitseaeg, rikkalik värvivalik ja meeldiv lõhn on teinud neist armastatud aiailutaimed nii maakodudes kui ka linnaaedades. Floksid on olnud populaarsed taluaedades ja mõisaparkides juba 19. sajandist alates, tuues romantikat ja värvi Eesti maastikku. Nende tagasihoidlikkus ja vastupidavus on teinud neist ideaalsed taimed Eesti kliimasse.

Flokside Kaaslastaimed

Floksidega sobivad hästi kokku teised päikest armastavad ja sarnaseid kasvutingimusi eelistavad püsililled. Headeks kaaslasteks on näiteks:

  • Punane siilkübar (Echinacea): Ehhinaatsiad õitsevad samal ajal floksidega ja nende soojad värvid (roosa, lilla, oranž) harmoneeruvad floksidega kaunilt.
  • Päevakübar (Rudbeckia): Rudbeckiad toovad aeda kollast ja oranži värvi, mis loob floksidega kontrasti ja rõõmsameelsust.
  • Aster (Aster): Asterid õitsevad sügisel, pikendades õiteilu pärast flokside õitsemise lõppu. Nende lillad ja sinised toonid täiendavad flokside värvipaletti.
  • Säralill (Helenium): Heleniumid on kõrged ja silmapaistvad taimed, mis pakuvad floksidele taustaks ja lisavad aeda kõrgust. Nende punased ja oranžid õied loovad floksidega dünaamilise koosluse.
  • Salvei (Salvia): Salvia on lõhnav ja pika õitseajaga taim, mis meelitab aeda liblikaid ja mesilasi. Nende sinised ja lillad õied harmoneeruvad floksidega ja lisavad aeda pehmust.
  • Dekoratiivsed kõrrelised (nt. Miscanthus, Calamagrostis): Kõrrelised loovad aeda struktuuri ja liikuvust. Nende neutraalsed toonid rõhutavad flokside värve ja lisavad aeda graatsilisust.

Kaaslaste valikul tasub arvestada õitsemisaja, värvide ja kõrguse sobivust, et luua harmooniline ja pika õitseajaga peenar.

Kasutusalad

Floksid on mitmekülgsed aiataimed ja neid saab kasutada mitmel erineval viisil aia kujundamisel:

  • Püsilillepeenrad: Floksid on klassikalised püsilillepeenra taimed. Nende pikk õitseaeg ja lai värvivalik võimaldavad luua värvikaid ja kauaõitsvaid kompositsioone. Kombineerides erinevaid floksisorte ja kaaslasi, saab luua dünaamilise ja huvitava peenra.
  • Rühmad murus: Madalamad floksisordid sobivad hästi rühmadena murusse istutamiseks, luues värvilaike rohelisele taustale.
  • Hoonete, aiapiirete ja ilupuude ning -põõsaste ees: Floksid sobivad hästi esiplaanile istutamiseks, tuues värvi ja pehmust jäigemate arhitektuurielementide või roheluse ette.
  • Lõikelilled: Paljud floksisordid on suurepärased lõikelilled. Nende lõhnavad ja värvikad õisikud püsivad vaasis kenasti ja toovad aiailu tuppa. Hommikul vara lõigatud floksid püsivad vaasis kõige kauem.
  • Kiviktaimlad ja nõmmeaiad: Madalad ja padjandfloksid (nt nõeljalehine floks) sobivad ideaalselt kiviktaimlasse ja nõmmeaeda. Nad taluvad kuivemat ja toitainevaesemat mulda ning moodustavad kauneid õitsvaid vaipu.
  • Pottides ja konteinerites: Madalamad ja kompaktsemad floksisordid sobivad kasvatamiseks pottides ja konteinerites terrassil või rõdul. See võimaldab nautida flokside ilu ka väiksemates aedades või linnakeskkonnas.

Floksi Liigid ja Sortid

Eesti kliimas on populaarsed mitmed floksiliigid ja arvukalt sorte. Siin on mõned soovitused:

  • Aed-leeklill (Phlox paniculata): Kõige levinum ja armastatum floksiliik Eestis. On aretatud tuhandeid sorte, mis erinevad kõrguse, õitseaja, õievärvi ja haiguskindluse poolest. Uuemad sordid on sageli jahukastekindlamad ja kompaktsemad. Populaarsed sordirühmad on näiteks ‘Flame’, ‘Miss’, ‘Sweet Summer’ ja ‘Junior’. Eesti aretajate sordid nagu ‘Helmi Puur’, ‘Estonia 100’, ‘Night Sky’, ‘Hämarik’ ja ‘Roosi’ on samuti väärt valikud.
  • Laiguline leeklill (Phlox maculata): Varasem õitseja (juuli algusest). Kõrgem ja tugevavarselisem kui aed-leeklill. Jahukastekindlam. Sordid nagu ‘Alpha’, ‘Delta’ ja ‘Omega’ on populaarsed.
  • Kevad-leeklill (Phlox divaricata): Kääbusfloks, õitseb kevadel (mai-juuni). Pooligihaljas ja sulgjate lehtedega. Tugevalt lõhnav. Sordid nagu ‘Blue Perfume’ ja ‘White Perfume’ on populaarsed.
  • Douglasi leeklill (Phlox douglasii): Padjandfloks, igihaljas. Õitseb mais-juunis. Sobib kiviktaimlasse. Sordid nagu ‘Iceberg’ ja ‘Red Admiral’ on populaarsed.
  • Nõeljalehine leeklill (Phlox subulata): Padjandfloks, igihaljas. Õitseb maist juulini. Väga vähenõudlik. Sobib kiviktaimlasse ja nõmmeaeda. Sordid nagu ‘Amazing Grace’ ja ‘Purple Beauty’ on populaarsed.
  • Suvileeklill (Phlox drummondii): Üheaastane floks, paljundatakse seemnetega. Lai värvigamma ja erinevad õiekujud. Sobib peenrasse ja pottidesse.

Sortide valikul tasub arvestada kasvukoha tingimusi, soovitud õitseaega, värve ja kõrgust, et leida just oma aeda sobivad floksid. Uuemaid sorte eelistades saab sageli nautida paremat haiguskindlust ja uuenduslikke värvikombinatsioone.

Jätkusuutlikud Aednike Praktikad

Flokside kasvatamisel saab järgida jätkusuutlikke aednike praktikaid:

  • Mulla parandamine: Kasutage orgaanilist komposti ja kõdusõnnikut mulla viljakuse parandamiseks ja mulla elustiku toetamiseks. Vältige keemiliste väetiste liigset kasutamist.
  • Multšimine: Kasutage orgaanilist multši (nt kompost, hakitud puitu) umbrohutõrjeks, niiskuse säilitamiseks ja mulla struktuuri parandamiseks.
  • Veetõhus kastmine: Kastke flokse vajadusel ja otse mulla pinnale, vältides lehtede kastmist, et ennetada seenhaigusi. Kasutage vihmavett kastmiseks, kui võimalik.
  • Kahjurite ja haiguste bioloogiline tõrje: Eelistage bioloogilisi tõrjemeetodeid kahjurite ja haiguste vastu. Kasutage looduslikke vaenlasi (nt lepatriinud, kiilassilmad), seebiveelahust, nõgeseleotist jne. Vältige keemiliste pestitsiidide kasutamist, mis võivad kahjustada kasulikke putukaid ja keskkonda.
  • Kompostimine: Kompostige aiajäägid ja umbrohud komposti valmistamiseks, mida saab kasutada mulla parandamiseks ja väetamiseks.
  • Säästlik veekasutus: Koguge vihmavett kastmiseks. Rühmitage taimed vastavalt nende kastmisvajadustele.
  • Sordi valik: Valige kohalikesse tingimustesse sobivaid ja haiguskindlaid sorte, mis vajavad vähem hooldust ja keemilist tõrjet.
  • Puhma jagamine: Paljundage flokse puhma jagamise teel, et vältida seemnetest kasvatamist, mis võib olla ressursimahukam.

Näpunäited ja Trikid

  • Õitsemise pikendamine: Närbunud õisikute regulaarne eemaldamine pikendab õitseaega. Mõned sordid võivad pärast tagasilõikamist kordusõitseda.
  • Lõhna nautimine: Istutage lõhnavad floksisordid terrassi, istumisala või akna lähedale, et nautida nende meeldivat aroomi.
  • Värvikombinatsioonid: Katsetage erinevate värvikombinatsioonidega flokside ja kaaslaste vahel, et luua aias harmoonilisi ja huvitavaid lahendusi.
  • Kõrguse arvestamine: Planeerige flokside istutamist peenrasse kõrguse järgi, et madalamad sordid ei jääks kõrgemate varju.
  • Jahukaste ennetamine: Tagage hea õhuringlus taimede ümber, istutage piisavate vahedega, vältige liigset lämmastikväetist ja kasutage vajadusel jahukastekindlaid sorte.
  • Varrepistikutega paljundamine: Varrepistikutega paljundamine suvel on hea viis lemmiksortide paljundamiseks. Pistikutel on juurdumiseks vaja niiskust ja varju.

Floksid sobivad igasse aeda

Floksid ehk leeklilled on kaunid, vastupidavad ja mitmekülgsed aiailutaimed, mis sobivad hästi Eesti kliimasse. Nende rikkalik õitsemine, lai värvivalik ja meeldiv lõhn toovad värvi ja rõõmu meie aedadesse suve teisest poolest kuni sügiseni. Õige sortide valiku, sobiva kasvukoha ja hooldusega saab nautida flokside ilu aastaid. Järgides jätkusuutlikke aednike praktikaid, saame kasvatada flokse keskkonnasõbralikult ja nautida nende ilu süümepiinadeta. Floksid on väärtuslikud taimed igale Eesti aiale, tuues traditsioonilist ilu ja kaasaegset värskust.