Petuunia kasvatamine: juhend algajatele

Taimekaart

Petuunia

Petunia × atkinsiana

Tüüp

Üheaastane suvelill (Eestis)

Valgus

Täispäike, vähemalt 6 h otsest päikest

Kastmine

Regulaarne ja rohke; kuumal ajal 2× päevas

Muld

Huumusrikas, hea drenaažiga, pH 6–7

Õitsemine

Juunist öökülmadeni

Kõrgus

15–40 cm; rippuvad sordid kuni 90 cm

Istutusvahe

25–30 cm (amplis tihedamalt)

Külmakindlus

Külmatundlik – ei talvitu avamaal

Istutusaeg

Avamaale mai lõpp / juuni algus

Kasutus

Rõdukastid, amplid, konteinerid ja suvelillepeenrad.

Hooldusnipp

Väeta iganädalaselt ja nopi närbunud õied ära – nii õitseb taim katkematult.

Petuunia on ilmselt kõige populaarsem suvelill Eesti rõdudel ja terrassidel – ja täiesti teenitult. Ta õitseb juunist esimeste öökülmadeni, värve leidub valgest peaaegu mustani ning kasvatada saab teda nii peenras kui amplis. Selleks aga, et taim terve suve lopsakalt õitseks, tuleb kaks asja õigesti teha: anda piisavalt päikest ja toita teda korralikult. Petuunia on nimelt üks ahnemaid suvelilli, keda üldse aias kasvatada saab.

Lühikirjeldus

Petuunia kuulub maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda – samasse seltskonda tomati ja kartuliga. Lehed on pehmed, kergelt karvased ja katsudes veidi kleepuvad. Õied on lehtrikujulised, üksikud või täidisõielised, ning nende läbimõõt ulatub sordist sõltuvalt 5 sentimeetrist kuni 13 sentimeetrini.

Kasvukuju järgi jagunevad petuuniad madalateks ja kompaktseteks peenrataimedeks ning pikkade rippuvate võrsetega ampelsortideks. Eesti kliimas kasvatatakse petuuniat üheaastasena: ta on külmatundlik ega talu öökülma, mistõttu pärast esimesi sügiskülmasid taim hukkub.

Päritolu ja ajalugu

Petuunia kodumaa on Lõuna-Ameerika – peamiselt Brasiilia ja Argentina sooja kliimaga alad. Tänapäeva aiapetuunia (Petunia × atkinsiana) on aretatud kahe looduslikku liigi, valgeõielise Petunia axillarise ja lillaõielise Petunia integrifolia ristamisel 19. sajandil.

Taime nimi pärineb Brasiilia tupi keele sõnast „petun", mis tähendab tubakat – pole ka ime, sest tubakas kuulub samasse sugukonda. Sajandite jooksul on aretajad loonud tuhandeid sorte, mis erinevad õie suuruse, värvi ja kasvukuju poolest.

Sobiv kliima ja muld

Petuunia on pärit soojast kliimast ega talu külma – see on kõige tähtsam, mida Eesti aednik temast teadma peab. Taim saab kahjustada juba kergel öökülmal, mistõttu avamaale või rõdukasti tohib ta panna alles siis, kui öökülmade oht on möödas, tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Päeval vajab petuunia võimalikult palju päikest – vähemalt kuus tundi otsest päikest annab kõige rikkalikuma õitsemise. Varjus jääb taim hõredaks ja õisi tuleb vähe.

Mulla suhtes petuunia eriti pirtsakas ei ole, kuid parima tulemuse annab kerge, huumusrikas ja hästi vett läbilaskev muld pH-ga 6–7. Väldi liiga happelist või tugevalt leeliselist mulda. Konteinerites kasuta head pakitud lillemulda ja arvesta umbes viis liitrit mulda taime kohta – petuunia juurestik on üllatavalt suur ja näljases potis jääb taim kängu.

Istutamine

Petuuniat saab kasvatada seemnest või osta kevadel valmis taimi. Seemnest kasvatamine on Eesti tingimustes pikk ettevõtmine, sest taim vajab külvist istutusvalmiduseni umbes 10–12 nädalat. Kui sa just ei jahti kindlat haruldast sorti, on lihtsam osta taimed aianduskeskusest.

Ideaalne kasvukoht

Parim koht petuuniale on päikeseküllane ja tuule eest varjatud. Tugev tuul murrab õrnu varsi ja kuivatab amplid kiiresti välja. Rõdukastid ja amplid tunnevad end hästi lõuna- või kagupoolsel rõdul. Peenras anna igale taimele umbes 25–30 cm ruumi, et õhk pääseks liikuma ja taimed haigestuksid harvem.

Samm-sammult istutamine

1. Oota, kuni öökülmade oht on möödas – Eestis tavaliselt mai lõpp.
2. Karasta ostetud või ise kasvatatud taimi: vii need paariks-kolmeks päevaks päeval õue, et nad harjuksid välitingimustega.
3. Niisuta mulda enne istutamist ja kaeva taimepalli jaoks parajalt sügav auk.
4. Aseta taim, jäta naabertaimega 25–30 cm vahet (amplis tihedamalt) ja suru muld kergelt ümber juurte kinni.
5. Kasta korralikult ja hoia esimesel nädalal muld ühtlaselt niiske, kuni taim juurdub.

Hooldus

Petuunia hooldus taandub kolmele asjale: kastmine, väetamine ja närbunud õite eemaldamine. Tee neid kolme regulaarselt ja taim tasub selle rikkaliku õitsemisega kuni sügiseni.

Paljundamine

Petuuniat paljundatakse seemnest või pistikutest. Tavasordid kasvavad hästi seemnest, kuid paljud kaubanduslikud rippsordid (näiteks Surfinia) on hübriidid, mis seemnest ei säili – neid paljundatakse ainult pistikutest.

Seemnest

Külva veebruaris-märtsis siseruumides. Seemned vajavad idanemiseks valgust, seega ära kata neid mullaga. Hoia temperatuur 20–24 °C ja muld niiske. Kui seemikutel on 2–3 pärislehte, pikeeri need eraldi pottidesse, et juurestik saaks ruumi areneda.

Pistikutest

Lõika kevadel emataimelt 5–8 cm pikkused võrsetipud, eemalda alumised lehed ja torka pistik niiskesse mulda. Juurdumine võtab paar nädalat. Nii saad lemmiksordist tasuta uusi taimi ja säilitad selle täpsed omadused.

Kahjurid ja haigused

Petuunia on üldiselt terve taim, kuid mõned kahjurid ja seenhaigused võivad rikkalikku suveõitsengut segada. Enamik probleeme tuleneb liigsest niiskusest või liiga tihedast istutusest, seega on hea õhuringlus pool võitu.

Kahjurid

• Lehetäid: kogunevad noortele võrsetele ja õiepungadele ning imevad mahla, mille tõttu lehed kõverduvad. Väiksema koloonia saab maha loputada veejoaga, suurema puhul aitab seebivee- või tõrjevahendi pihustamine.
• Ämbliklestad: ilmuvad kuumal ja kuival ajal; lehed muutuvad täpiliseks ja alaküljele tekib peen võrgendik. Tõsta õhuniiskust ja pihusta taime, raskemal juhul kasuta lestatõrjet.
• Tripsid: pisikesed putukad, kes jätavad lehtedele hõbedasi triipe ja võivad levitada viirusi. Eemalda kahjustatud osad ja kasuta sinisid liimpüüniseid.

Haigused

• Hallhallitus (Botrytis): hall kohev kirme, mis tekib niiskel ja jahedal ajal. Eemalda haiged osad, paranda õhuringlust ja väldi õite kastmist.
• Juuremädanik: liigse kastmise ja kehva drenaaži tagajärg. Lehed närbuvad hoolimata niiskest mullast. Lase mullal kuivada ja taga konteineris korralik drenaaž.

Sobivad kaaslastaimed

Liigid ja sordid

Petuuniaid on tuhandeid sorte ja need jagunevad peamiselt õie suuruse ning kasvukuju järgi. Allpool on levinumad rühmad ja mõned tuntud sordiseeriad, mida Eesti aianduskeskustest leiab.

Kasvatamise nipid

• Näpista noori taimi: kui taim on veel noor, näpista kasvutipud ära – nii hargneb põõsas tihedamaks ja õisi tuleb rohkem.
• Ära kasta õitele: vesi õitel ja lehtedel soodustab hallitust; kasta alati juure alla.
• Lõika kesksuvel tagasi: kui amplid venivad ja paljastuvad, lõika võrsed poole võrra; mõne nädalaga taastub õitsemine.
• Vali õige konteinerisuurus: arvesta vähemalt viis liitrit mulda taime kohta – väikeses potis jääb taim näljaseks ja kuivab kiiresti.

Kokkuvõtteks

Petuunia on tänuväärne suvelill, mis õitseb terve suve, kui talle anda kolm asja: päike, vesi ja toit. Istuta ta avamaale alles pärast öökülmade lõppu, vali päikeseline koht ning väeta iganädalaselt. Närbunud õite regulaarne eemaldamine hoiab taime õitsemas kuni septembrini.

Petuunia on ka lemmikloomadele ohutu – ASPCA loetelu järgi ei ole ta mürgine kassidele, koertele ega hobustele, mistõttu sobib hästi peredesse, kus on lemmikloom. Üheaastasena ei talvitu petuunia meie kliimas, kuid lemmiksordi saab pistikutest järgmiseks aastaks alles hoida.