Nemeesia Kasvatamine

Nemeesia — rikkalik suvelill rõdukasti ja amplisse

Väikesed lõvilõuga moodi õied terve suve, jaheda ilmaga kuni sügiseste öökülmadeni. Tundlik külma vastu, aga lihtne rõõmustaja.

Nemeesia on üks neist suvelilledest, mis annab rõdukastile või amplile palju värvi väikese vaevaga. Tema väikesed kahehuulised õied meenutavad miniatuurset lõvilõuga ja katavad taime tihedalt — valgest ja kollasest oranži, roosa, vaarikapunase, lilla ja sinise ning kahevärviliste kombinatsioonideni välja. Eesti jahedam suvi sobib talle tegelikult hästi: nemeesia ei armasta lämbet kuumust ja õitseb meil meelsasti suve algusest sügiseste öökülmadeni.

Lühikirjeldus

Nemeesia kuulub mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda ja on lähedane sugulane lõvilõuale, mida õite kuju kohe reedab. Taim on madal ja kompaktne, enamasti 15–30 cm kõrgune, peenikeste varte ja kitsaste, vastakuti paiknevate lehtedega. Õied tulevad arvukalt ja korraga, andes taimele lopsaka, peaaegu padjataolise mulje. Mõned sordid on kergelt lõhnavad — magus, veidi vanilji meenutav aroom tuleb õhtuti paremini esile —, kuid lõhn pole kaugeltki kõigil tugev.

Perekonnas on üle 50 liigi, kuid Eesti aianurkades kohtab peamiselt hübriidsorte ja suureõielist nemeesiat (Nemesia strumosa). Püsivamad kaasaegsed seeriad on aretatud osalt N. caerulea ja N. fruticans põhjal, mis taluvad sooja ja taastuvad tagasilõikest paremini kui vanad seemnest kasvatatavad tüved. Praktikas tähendab see, et poest ostetud taim võib kanda lihtsalt silti „nemeesia" — täpne liik jääb tihti teadmata, ja see on täiesti normaalne.

Päritolu ja ajalugu

Nemeesia on pärit Lõuna-Aafrikast, kus enamik liike kasvab Kapimaa floristilises piirkonnas liivastel rannikualadel ja fynbos-tüüpi kooslustes. Looduses on tegu lühiealiste püsikute ja poolpõõsastega, mis on harjunud päikese, hea drenaaži ja mõõdukate temperatuuridega — kuumus ja niiske lämbus neile ei sobi. Perekonna kirjeldas 1804. aastal prantsuse botaanik Étienne Pierre Ventenat ning nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast, millega tähistati üht sarnast antiikset taime.

Sobiv kliima ja muld

Nemeesia armastab jahedat kuni mõõdukat ilma ja seetõttu õitseb Eestis tihti paremini kui Lõuna-Euroopa kuumuses. Tema õitsemine kipub seiskuma alles siis, kui temperatuur püsib pikalt üle 29 °C — meil juhtub seda harva. Põhiprobleem on hoopis vastupidine: taim ei talu külma ja hukkub juba kerge öökülmaga. Pea meeles, et taimekõrgusel võib õhk olla 2–4 °C jahedam kui ilmajaama mõõdetud temperatuur, nii et rõdukastis ja noortel taimedel on öökülmaoht tegelikust suurem.

Mulla osas on kõige tähtsam tasakaal: ühtlaselt niiske, aga hästi läbilaskev. Sobib viljakas, kergelt happeline (pH umbes 6–7) aiamuld või kvaliteetne potitaimemuld. Raske ja vettpidav muld on nemeesia suurim vaenlane, sest liigniiskuses tekib kiiresti juure- ja varremädanik. Potimulda tasub drenaaži parandamiseks segada veidi perliiti või jämedat liiva ning veenduda, et potil oleksid äravooluavad.

Istutamine

Nemeesiat saab kas ise seemnest ette kasvatada või osta aianurgast valmis taimed. Mõlemal juhul kehtib üks raudne reegel: avamaale ja rõdukasti läheb taim alles siis, kui öökülmaoht on möödas — Eestis tähendab see üldjuhul juuni algust, sisemaal pigem keskpaika.

Ideaalne kasvukoht

Vali päikeseline koht, kus taim saab vähemalt 6 tundi otsest valgust — valguse käes on õitsemine kõige rikkalikum. Väga kuumal ja tuulisel kohal kuivavad potid kiiresti ja taim võib „väsida", nii et lõunapoolsel rõdul tuleb kasuks kergelt varjuline pärastlõuna. Tuulise koha eest taim siiski kaitse, sest peened varred murduvad kergesti.

Samm-sammult istutamine

1. Oota ära öökülmade lõpp (umbes juuni algus) ja karasta poolt kasvanud taimed enne 5–7 päeva jooksul õue tingimustega.
2. Täida pott või kast hea läbilaskva mullaga; veendu, et äravooluavad on olemas ja vajadusel lisa põhja drenaažikiht.
3. Istuta taimed 15–20 cm vahega — tihedam istutus annab kiirema katte, hõredam parema õhuringluse.
4. Vajuta muld õrnalt taime ümber kinni ja kasta korralikult.
5. Näpista noorte taimede võrsetipud — see paneb taime harunema ja annab tihedama, õierohkema kuju.

Hooldus

Nemeesia pole kapriisne, kuid kaks asja otsustavad õitsemise: ühtlane niiskus ja regulaarne kerge väetamine. Mõlemad on potis ja rõdukastis olulisemad kui peenras, sest piiratud mullakogus kuivab ja ammendub kiiremini.

Üle talvitamine

Eestis kasvatatakse nemeesiat enamasti üheaastasena ja sügisel asendatakse uuega — see on lihtsaim ja kõige kindlam tee. Botaaniliselt on osa hübriide siiski lühiealised püsikud, mida võib innukam aednik proovida üle talve hoida. See on lisavõimalus, mitte vajadus.

Paljundamine

Nemeesiat saab paljundada nii seemnest kui pistikutest, olenevalt sellest, kas tegu on seemnest kasvatatava tüvega või nimelise hübriidsordiga.

Seemnest

Suureõielise nemeesia ja vanemate tüvede puhul töötab seeme hästi. Külva märtsis–aprillis pinnale, hoia 15–20 °C juures niiskena ja valgel — peenseeme idaneb tavaliselt 1–3 nädalaga. Pikeeri taimed ja istuta välja alles pärast öökülmaohtu.

Pistikutest

Nimelisi hübriidsorte (nt Sunsatia- või Nesia-seeria) paljundatakse pistikutega, sest seemnest ei tule sort sortehtsana välja. Lõika pehmed pistikud mitteõitsevate võrsete tippudest ja juurutamise järel hoia neid talvel külmavabas kohas.

Kahjurid ja haigused

Hea uudis on see, et nemeesia on üldiselt kahjurikindel ja terve taim. Põhiline mure pole putukad, vaid liigniiskus — seega algab tõrje õigest kastmisest ja heast drenaažist.

Kahjurid

• Lehetäid: aeg-ajalt kogunevad noortele võrsetele ja imevad mahla. Pese tugeva veejoaga maha või kasuta seebilahust; tugevama nakkuse korral aitab valmis putukatõrjevahend.
• Ämbliklestad: kuival ja kuumal ajal võivad ilmuda peened võrgukesed lehtede alaküljele. Õhuniiskuse tõstmine ja taime pesemine hoiab neid ohjes.

Haigused

• Juure- ja varremädanik: nemeesia kõige sagedasem häda, mille põhjus on vettpidav või liiga märg muld. Ennetus on lihtne: läbilaskev muld, äravooluavad ja kastmine alles siis, kui mulla pind on veidi kuivanud.
• Jahukaste: halva õhuringluse ja niiske ilmaga võib lehtedele tekkida valkjas kirme. Aita kaasa hõredama istutuse ja hea õhuvahetusega.

Sobivad kaaslastaimed

Rõdukastis ja terrassipotis mõeldakse „naabrite" all ennekõike seda, mis nemeesiaga ühte anumasse sobib — sarnaste valgus- ja niiskusnõuetega suvelilled. Halvad naabrid pole nemeesia puhul niivõrd „vaenlased", kui just hooldusvajaduselt vastandlikud taimed.

Liigid ja sordid

Aianurkadest leiad nemeesiat enamasti seeriate ja nimeliste sortidena. Allpool on tuntumad, mille olemasolu on kinnitatud — sortide valik vahetub aastati, nii et täpne kättesaadavus oleneb müüjast.

Kasvatamise nipid

• Näpista noored taimed: võrsetippude näpistamine paneb taime harunema ja annab tihedama, õierohkema padja.
• Ära lase potil äärmustesse minna: ei läbi kuivada ega ligunema jääda — ühtlane niiskus on võti.
• Lõika kesksuvel tagasi: kolmandiku võrra kärbitud taim annab uue õiteldaine sügiseni.
• Mõtle öökülmale taimekõrgusel: rõdukastis on õhk jahedam kui ilmateate number — istuta välja alles kindla peale.

Kokkuvõtteks

Nemeesia on tänuväärne suvelill aednikule, kes tahab rõdukasti või potti palju värvi ilma suure vaevata. Eesti jahedam suvi sobib talle hästi ja õitsemine kestab õigel hooldusel suve algusest sügiseste öökülmadeni. Ainus reegel, mida ei tasu unustada, on tema tundlikkus külma vastu — väljas püsib ta vaid soojal poolaastal.

Kui hoiad mulla ühtlaselt niiske ja läbilaskva, väetad kergelt ja lõikad kesksuvel tagasi, tasub nemeesia su hoole rikkaliku õitsemisega. Sügisel võib taime rahuliku südamega komposti panna ja järgmisel kevadel uue istutada — või proovida innukama aednikuna mõnda hübriidsorti jahedas talvituskohas üle talve hoida.